Puhastusteenindaja German Terehhov võitis Sillamäe ultrajooksu ja läbis ööpäevaga üle 216 kilomeetri

German Terehhov24 tundi kestnud Sillamäe ultrajooksu võitis kohtlajärvelane German Terehhov, kes läbis selle ajaga 216,213 kilomeetrit ehk enamvähem sama pika maa, mis lahutab Tallinnat ja Narvat.

Terehhovil käis Sillamäe rannapargi kahe kilomeetri pikkusel ringil toimunud võistluse esimese pooles tasavägine duell Soomes elava ungarlase Szilard Fodoriga. Otsutava vahe tegi Terehhov sisse pühapäeva varahommikul, mil ta suurendas spurdiga oma edu kaheksale kilomeetrile. Ta jätkas hoogsas tempos ringide läbimist kuni võistluse lõpuni pühapäeva keskpäeval, mil õhutemperatuur oli Sillamäel tõusnud juba 27 kraadini.

Terehhovi sõnul oli hea, et pool kahekilomeetrisest ringist kulges puude varjus, kuhu puhus ka värskendav meretuul. Ta jooksis peaaegu 24 tundi järjest tehes vaid mõned lühikesed söögipausid.

Teiseks tulnud Szilard Fodor oli õnnelik, et suutis elus esimest korda alistada ööpäevajooksus 200 kilomeetri piiri, tema tulemus oli 201,635 kilomeetrit. Kolmanda koha sai 171, 830 kilomeetrit jooksnud leedulane Matas Narbutas.

Võistluse korraldanud 24 tunni jooksu Eestisse "maaletooja" Peeter Vennikase sõnul on Terehhovi tulemus Eesti läbi aegade paremuselt seitsmes. Terehhovi enda parim tulemus 219,58 kilomeetrit, pärineb 2020. aastast.

24 tunni jooksu Eesti rekord, 245,168 kilomeerit, kuulub Rait Rataseppale, kes püstitas selle tänavu kevadel Ida-Virumaal Kohtla-Nõmme kooli staadionil.

Tekst ja pilt: Põhjarannik

M-korpuse saalis toimus bioanalüütika õppekava esimese aasta tudengitele pühendatud avaaktus

Aktus 1Esmaspäeval, 29.08.22 toimus bioanalüütika õppekava esimese aasta tudengitele pühendatud avaaktus, millel osalesid tudengid, kes alustavad õppetööd Ida-Viru Keskhaigla baasil, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Ida-Viru Keskhaigla esindajad. Võtsime vastu 10 tudengit. Ürituse avas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden ning Ida-Viru Keskhaigla tudengid kuulasid rektori kõnet otseülekandes. Rektori kõnele järgnesid Ida-Viru Keskhaigla juhatuse liikmete Tarmo Tohveri ja Toomas Kariisi ja õenduse valdkonna projektijuhi Alevtina Uustalu tervitussõnad tudengitele ning pärast ametliku osa lõppu suundusid tudengid eksursioonile keskhaigla laboritesse, kus neile tutvustati õppetööks kasutusele võetavaid laboriruume ja -seadmeid.

Ida-Viru Keskhaigla esindajad ütlesid, et bioanalüütiku regionaalse õpe kaasaegne õpikäsitlus on kohalikule õppijale mugav, kuna võimaldab tänu paindlikule õppekorraldusele omandada kõrgharidust oma kodukohast lahkumata. „Uue eriala lisandumine annab oma kodukohas õppida soovivatele noortele rohkem valikuvõimalusi ning rohkem kohalikke noori jääb Ida-Virumaale elama ja töötama. Praktiliste oskuste omandamine keskhaigla laborites annab õppuritele eelise juba õpingute alguses siduda end haigla keskkonnaga ning tutvuda tulevase tööeluga. Samuti on see Ida-Viru Keskhaigla jaoks suurepärane võimalus panustada rohkem oma tulevaste töötajate väljaõppesse ning koolitada pädevaid erialaspetsialiste“, resümeerisid nad.

Tegime töövisiidi Enefit Power AS-i

Enefit Poweri külastusIda-Viru Keskhaigla esindajad käisid külas Enefit Power AS-is järgnevas koosseisus (pildil vasakult): turbespetsialist Andres Linnard, ülemarst dr Toomas Kariis, kantselei juhataja Kersti Tingas, juhatuse esimees Tarmo Tohver, personalijuht Ülle Politajev ja haldusjuht Koit Oras.

Tutvusime Auvere Elektrijaama ja Enefit-280 õlitehasega.Pärast ekskursiooni tutvustas Enefit Power juhatuse esimees Andres Vainola Eesti energeetika tulevikuväljavaateid ja väljakutseid. Ida-Viru Keskhaigla ootab külalisi vastuvisiidile uuel aastal.

Ida-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse taastusravi osakonna spetsialistid külastasid IVKH taastusravi- ja õendusabikliinikut

ITK taaststusravi 24.08.22Kolmapäeval, 24. augustil toimus Ida-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse taastusravi osakonna töötajate visiit Ida-Viru Keskhaigla taastusravi- ja õendusabikliinikusse, mille raames arutati edasist võimalikku koostööd, mis aitaks kohalikele patsientidele pakkuda võimalikult tõhusat taastusravi.

Ida-Tallinna Keskhaiglast osalesid tegevusterapeudid Kairi Lees ja Ingmar Ignatenko, füsioterapeudid Piret Laus ja Jevgenia Pissarenkova, osakonna õendusjuht Anne Mikiašvili ja õde Ingrid Veske ning ambulatoorse taastusravi keskuse juhataja Katrin Olo-Laansoo. Külalisi võõrustas IVKH taastusravi- ja õendusabikliiniku juhataja Eveli Tamm.

Sekretärist õeni on vaid üks samm

Eeva Leena KivimäeInfektsioonikontrolli teenistuse sekretär Eeva-Leena Kivimäe läheb septembrikuus õeks õppima

Peatselt saabuv õppeaasta saab haiglapere jaoks olema üpris tudengirikas – seitse töötajat läheb septembrikuus õendusalast rakenduskõrgharidust omandama ning veel kolm kolleegi on töö ajal ammutanud inspiratsiooni jätkata oma haridusteed magistrantuuris. Viimaste hulgast leiab ka neid, kes on valinud endale mittemeditsiinilised erialad, mida nad saavad aga edukalt rakendada ka tervishoiuvaldkonnas.

Vestleme infektsioonikontrolli teenistuse sekretäri Eeva-Leena Kivimäega, kes hakkab üle pikema aja teadmistepäeva pidulikumalt tähistama, sest tema on astunud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, kus hakkab õeks õppima. Eeva pajatab, miks ta otsustas suunduda kõrgkooli teadmisi ja oskusi hankima, millest on tingitud õenduse eriala valik, kuidas ta kavatseb ühildada töö ja õppimise, millisena näeb oma tulevikku ning kuidas ta innustab ennast ja teisi uusi tippe vallutama.

Eeva, sa oled kahe poisi eeskujulik ema, tubli töötaja, kirglik ekspromti fänn. Nüüd ka tudeng. Räägi, mis pisik on Sind „tudengitõvesse“ nakatanud? Ma ei kahtlegi, et infektsioonikontrolli teenistuse töötaja teab kindlat vastust sellele küsimusele.

Oma seltskonnas tembeldame seda nähtust haiglasiseseks „infektsiooniks“, mis sai oma nime nii teoreetiliste kui praktiliste tegevuste koostoimel (naerab).

Oled Sa varem kaalunud võimalust minna kõrgharidust omandama ning mis osutus seekord määravaks?

Pikalt mõtlemata vastan, et muidugi olen kaalunud seda võimalust. Ehkki ma täiega armastan oma praegust tööd sekretärina ja pühendun sellele sajaprotsendiliselt, olen unistanud suurelt ja seadnud endale kõrgemad eesmärgid. Kui unistused ja tegevused plagavad eri suundadesse, siis on paras aeg korra maha istuda, korjata mõtteid kokku ja öelda endale: ma tõusen nüüd püsti ja ei istu enam enne, kui olen kasvõi killukese unistusest tegevuseks teinud. Jõudsin järeldusele, et kui ma seda praegu ei tee, siis olen ka aasta pärast samal kõhklemise saarel. See ravim saab aga olema hästi kibe. Avasin kõrgkooli veebilehe, uurisin sisseastumistingimusi ja tähtaegu ning tegin paar otsustavat hiireklõpsu (ei, mu käsi sel hetkel ei värisenud). Siit ma tulengi, nagu öeldakse!

Haiglas töötad juba paar aastat ja pole üldse näha, et sära Su silmades oleks haihtuma hakanud, isegi vastupidi. Kas naudid haiglatööd ning valisid õenduse valdkonna teadlikult või oli see pigem Sinu kuuenda meele riugas? Mis Sind kõige rohkem paelub õe töös?

Vaatamata minu elus olulist rolli mängivale spontaansusele, valisin õenduse valdkonna teadlikult. Isegi ütleksin, et eriala valik oli tingitud kolmest peamisest tõigast. Esiteks, olen meditsiiniga ka eelnevalt kokku puutunud ning kirg selle vastu süttiski juba ammu. Olen õppinud massööriks ning õppekavas oli pandud suur rõhk inimese anatoomiale ja füsioloogiale. Need õppeained on iga meditsiinieriala vundamendiks. Teiseks, töötan haiglas meedikutega käsikäes ning pööran erilist tähelepanu õdede töö eripäradele ja nende tööd reguleerivatele dokumentidele, mis annavad mulle väga hea arusaama sellest tööst, ja kolmandaks, minu töö- ja elukogemus on kujundanud minu maailmataju ja õpetanud mulle prioritiseerimise kunsti, tänu millele suudan nüüd enda jaoks parimal moel eristada olulist ebaolulisest ja keskenduda kasulikemale asjadele. Õena tahangi töötada eelkõige selle pärast, et tuua inimestele praktilist kasu ja anda oma panus tervisedendusse. Naudin haiglatööd!

Õppetöö kestus on kolm ja pool aastat ja tegemist on päevaõppe vormiga. Kuidas plaanid ühildada töö ja õppimise nii, et ka pere tagaplaanile ei jääks?

Loomulikult olen arvestanud väljakutsetega, mis heidavad mulle loengud ja kohustuslikud praktikumid päevasel ajal. Tükk aega tagasi, kui leidsin oma nime kõrgkooli vastuvõetute nimekirjast, läksin seda uudist rõõmuga serveerima oma teenistuse kolleegidele. Nemad ütlesid, et neil on väga hea meel, et ma otsustasin minna kõrgkooli ning toetasid minu õppimisplaane täielikult. Vahetu juht pakkus mulle võimalust jätkata õppeaasta algusest sekretäritööd poole kohaga ning leian, et selline töökoormus on minu jaoks kõige sobilikum. Nii ma saan paindlikult teha oma tööd, tegeleda kooliasjadega ja nikerdada aega ka pereringis olemiseks. Tasakaalu saavutamine on alati tärniga ülesanne, aga minu hinnangul olen oma asjadega õige soone peal.

Iga inimese elus võib ette tulla erinevaid olukordi, tõuse ja mõõnu, elektrihindade ja finantstuletisinstrumentide väärtuse kõikumisele sarnaselt. Kust otsid inspiratsiooni uuteks tegudeks ning kuidas motiveerid teisi rohkem saavutama?

Inspiratsiooni ammutan end ümbritsevast keskkonnast. Kõigepealt olen enda jaoks ise motivaator, tahan alati proovida midagi uut. Maailm pakub ohtralt võimalusi, kahju, et inimesel on vaid kaks kätt, et neist kinni haarata. Lisaks toetavad mind väga minu vahetu juht-teenistuse direktor ja lähim kolleeg-teenistuse õde, kellel on minusse ja mu võimetesse palju usku. Kui mul üksi raskeks hakkab, siis tean, et nad on alati minu kõrval. Kolme peaga paneme kõik rattad käima ja saame kõigega hakkama. Sõbrad ja pereliikmed on muidugi ka minu kindlus ja nendega koos olen mina vaieldamatult edukam. Mul on inimestega väga vedanud! Teisi motiveeringi omal näitel – rõhutan, et tuleb olla avatud suhtleja ja mitte lasta riskil kusagil ebaõnnestuda ennast heidutada. Üks võimalus läinud, teine tulnud ja nii on terve elukaare vältel.

Intervjueeris kommunikatsioonijuht Mihhail Tammearu

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo