Head veredoonorid, patsiendid vajavad teie abi????

???? A(II) veregrupi varud langesid alla⬇️ kriitilise piiri. Haiglas viibivad praegu patsiendid, kes samaaegselt vajavad korduvaid elupäästvaid vereülekandeid. Vajame ka nn universaalset veregruppi 0(I)-, kuna see sobib kõigile. Ootame teid vereloovutusele niipea kui võimalik.

Vereteenistus asub Järve tervisemaja 3. korrusel aadressil Ravi 10d, Kohtla-Järve.

Oleme avatud: E 8:00-17:30; T-N 8:00-15:30; R 8:00-12:00.

Lisainfo: https://www.ivkh.ee/et/haiglast/services/vereteenistus.html

Anastassija Mihhailova, füsioterapeut

Ida-Viru Keskhaiglas alustas vastuvõttu füsioterapeut, kes on spetsialiseerunud urogünekoloogilistele probleemidele ja sünnitusjärgsele taastusravile. Vastuvõtte viib läbi taastusravi- ja õendusabikliiniku füsioterapeut Anastassija Mihhailova. Anastassija on läbinud täienduskoolituse vaagnapõhjalihaste füsioteraapia ja sünnitusjärgse taastusravi valdkonnas. Vastuvõtule oodatakse nii naisi kui ka mehi günekoloogi, ämmaemanda, perearsti või taastusraviarsti saatekirja alusel.

Vaagnapõhjalihased täidavad olulisi funktsioone, sealhulgas toetavad kõhuõõne ja väikevaagna siseorganeid, reguleerivad urineerimise ja roojamise protsesse ning mängivad olulist rolli seksuaalse aktiivsuse ja sünnituse ajal.

Just seetõttu aitab vaagnapõhjalihaste füsioteraapia lahendada tundlikke probleeme, nagu uriinipidamatus, vaginism, hemorroidid, väikevaagna organite prolaps, vaagnapõhjalihaste valu ja hüpertoonus, seksuaalsed düsfunktsioonid jne.

Peamised riskifaktorid hõlmavad rasedust, sünnitust (nii vaginaalset kui ka keisrilõike), vanust, ülekaalu, kroonilist köha, depressiooni ja muid tegureid.

Õigeaegne spetsialisti poole pöördumine võimaldab paljudel juhtudel vältida kirurgilisi sekkumisi. Regulaarsed individuaalselt kohandatud harjutused, isegi kaebuste puudumisel, aitavad ennetada probleemide teket ja parandavad seksuaalelu.

Vastuvõtuaega saab broneerida taastusravi registratuuris kohapeal ja telefoni teel: 331 1101.

Vastuvõtud toimuvad reedeti Järve tervisemajas aadressil Ravi 10d, Kohtla-Järve, kabinet D4045.

Dr Toomas Kariis tänas kolleege koostöö eest ja andis teatepulga üle uuele ülemarstile, kelleks sai dr Pille Letjuka.

Ülemarsti dr Toomas Kariisi pea viieaastane ametiaeg juhatuse liikme rollis on lähenenud finišile ja tema on andnud teatepulga üle järgmisele ülemarstile, kelleks sai neuroloog dr Pille Letjuka. Selles artiklis räägib dr Kariis sellest, millised arengud on selle aja jooksul haiglas toimunud, mida on tarvis edasi arendada, mis aitab juhtidel olla efektiivsemad eestvedajad, kuidas haigla kriisidega toime on tulnud. Muuhulgas jagab ta stressi maandamise tehnikaid, inspiratsiooni allikaid ja paotab ust enda harrastuste maailma.

Kuidas see kõik alguse sai

Meenutasin oma esimest tööpäeva Ida-Viru Keskhaigla ülemarstina. Hommikul taksosse istudes Aru tänaval palusin end viia haiglasse.

„Millisesse haiglasse?"

„Palju teil neid siis on?"

„Lausa kolm – Jõhvi Haigla, Puru Haigla, Ahtme Haigla."

„No viige mind sellesse haiglasse, kus ma töötan." Mulle tundus kõige tuttavam nimi Ahtme Haigla. Aga olin siiski pisut eksinud.

Tagantjärgi nagu muinasjutt

Liialdamata võin öelda, et iga algus on raske. Üsna keeruline oli ennustada, mis mind ees ootab. See on nagu pikk hüpe ootamatusi, üllatusi ja valikuid täis teadmatusesse, kus on oluline ennast kiiresti kokku võtta, grupeeruda ja võimalikult pehmelt maanduda. Ametisse astumise ajal oli mul varasemast kogemusest arstina ettekujutus oma rollist selles organisatsioonis, mis tagaski pehmema maandumise. Edasi hakkasid asjad juba selgemaks ja konkreetsemaks, aga mitte alati plaanipäraseks minema.

Kokkuvõtvalt nendin, et need viis aastat ülemarsti rollis on mind rikastanud, arendanud ja mulle palju uut õpetanud.

Usk inimestesse on parima tootlusega investeering

Meie haiglas töötavad suurepärased inimesed. Nad on haritud, oskuslikud ja motiveeritud tööd tegema. Kui ma pean nimetama ühe aspekti, milles ma kunagi pettunud ei ole, ütlen ma pikalt mõtlemata, et meie inimeste võimekus. Kuigi haiglas on tervishoiutöötajatel muidugi primaarne roll, ei ole võimalik tagada haigla toimepidevust ilma mittemeditsiiniliste struktuuriüksuste töötajateta. Kõikide inimeste panus on oluline.

Ega ma ei oleks ülemarsti ametikohta vastu võtnud, kui mul ei oleks usku inimestesse, kes haiglas töötavad, nii et meeskond ja koostöö ongi võluvitsad.

Tiksuv liivakell kannustab

Olen veendunud, et organisatsioonis peavad strateegilised juhid vahetuma selleks, et organisatsioon areneks harmooniliselt. Ja sellest ei saa üle ega ümber. Igal juhil on oma lemmikteemad, millega ta on valmis tegelema isegi poolunes, ja teemad, mis nii palju ei kõneta, aga vajavad reageerimist, tegutsemist ja lahendamist. Kui klammerduda ainult lemmikteemade külge, siis tekib stagnatsioon arendustes, sest juht vajub täielikult oma mugavustsooni. Lõppude lõpuks tõmbab see organisatsiooni kreeni.

Juhid tulevad ja lähevad, aga organisatsioon on süsteem, mis jääb. Süsteemi saab muuta ja kõigutada, aga selle kujundatud karkass on alati alles.

Minu hinnangul on strateegilise juhi ametiaja optimaalne pikkus neli kuni kaheksa aastat. Siis on piisavalt aega eesmärkide realiseerimiseks või ümber hindamiseks ning uute kavandamist ja katsetamist. Üle selle aja ametis püsimine tähendab pigem kontoritoolist kahe kämblaga kinnihoidmist.

Kogu meeskonna saavutus

Saavutuste kontekstis tuleb minu meelest märgata ja rõhutada kogu haigla meeskonna ja koostööpartnerite sünergiat. Kõik, mis täna on, ongi saavutus. Strateegia on paigas. Haiglas töötavad pühendunud spetsialistid, seadmed on uued ja kõrgtehnoloogilised, infrastruktuur on kaasaegne. Viieaastasesse ajaperioodi mahuvad üks nurgakivi panek ja haigla kolme korpuse valmimine – Järve tervisemaja, Ahtme tervisemaja, M-korpus ja G-korpuse (laiendatud L-korpus) rekonstrueerimistööde peatne lõpetamine.

Personal nooreneb – umbes 35 protsenti arstidest on alla 45a. Viis aastat tagasi oli meil selles vanusegrupis ligi 7 protsenti vähem arste. Päris palju noorspetsialiste töötab ka mittemeditsiinilistes struktuuriüksustes. Arstide arvu kasvatamine ei ole lihtne, aga oleme suutnud meie juures töötamise vastu suuremat huvi äratada praktikantide ja arst-residentide seas.

Arenguruumi on veel onkoloogia valdkonna edendamisel. See on keskhaigla teenuste portfelli vajalik komponent. Vähihaigete arv on kahjuks tõusutrendis ja onkoloogi vastuvõttude sagedust tuleb tõsta. Selleks on vaja vähemalt kolm onkoloogi juurde võtta. Lisaks oleks õiglane luua patsientidele pealinnast võimalus saada meie juures keemiaravi.

Samal kaalukausil kahe suure kriisiga

Lisaks oma tavapärasele administratiivtööle ja ravitööle, tuli mitu korda kokku puutuda suurte kriisidega, mis olid haiglat mõjutanud ja see mõju oli suur.

Esimene neist on COVID-19 viiruse pandeemia, mis piiras haigla tavapärast tegutsemist umbes kaheks aastaks. Ükski inimene ja eluvaldkond ei jäänud selles kriisis puutumatuks. Arstiabi osutamine riigis pandi proovile. Abi väljastpoolt ei olnud kuskilt võtta. Täitsime meile pandud ootusi tänu meie endi töötajate pingutustele. Kriisijuhtide väljakutse oli säilitada inimeste koostöövõime ja vältida trotsi, väsimust ja vastu töötamist. Kriisiolukord paneb kõik paika. See kriis tõestas, et haiglal on väga hea ravipotentsiaal.

Teine suur kriis on lahingutegevus Ukrainas, mis on toonud meie juurde sõjapõgenikke. Hoolitsesime nende tervise eest, tegime tervisekontrolli ja osutasime arstiabi. See suurendas meie arstide töökoormust, aga keegi ei jäänud abist ilma. Sõjapõgenike seas oli ka arste, mis andis meile võimaluse neid ette valmistada arsti kutse tunnistamiseks Eestis. Mõned neist töötavad meie juures üldarstidena, kuna vastavalt kehtestatud reeglitele ei saanud me neid eriarstidena tööle võtta. Selleks peab olema läbitud residentuur Eestis.

Empaatia patsientide käsitlemisel

Meditsiin on spetsiifiline valdkond. Haiglas saab lisaks positiivsetele hetkedele, nagu näiteks lapse sünd või paranenud patsient, näha aeg-ajalt ka inimeste kannatusi, mis võivad meile emotsionaalselt mõjuda. Siin on abiks erialane küpsus ja töökogemus. Kõik see tuleb ajaga. Kui patsient ei parane ja arst suhtub sellesse ilma välise emotsioonita, ei tähenda, et see talle korda ei lähe.

Patsientide käsitlemisel on oluline empaatia, mis on tervishoiutöötajale vajalik patsientidega sideme loomiseks. See on võime mõista patsientide tundeid, tajuda nende hirme, ärevust ja valu. Lisaks võimaldab see täpsustada anamneesi, mis on eduka diagnoosimise ja sobiliku raviplaani koostamise eeldus. Tegutseme selle nimel, et tagada patsientidele turvatunne ja rahulolu. Tänuavalduste arv ületab kaebuste arvu.

Ravitöö on sisuline ja konkreetne – haiglaravil on inimesed, kes peavadki haiglaravil olema, kes päriselt vajavad meie teenuseid.

Samas soovin rõhutada, et tegemist on tööga. Me teeme patsientide heaks kõik, mida me suudame teha, aga imesid me paraku teha ei saa. Mõnikord need võivad meist sõltumatult juhtuda.

Toomas Kariis väljaspool haiglat

Varasemalt lõin ma kaasa kammerkooris. See oli ajamahukas töö Ida-Virumaal ei võimaldanud mul samas mahus sellega tegeleda. Selle asemel sain pöörata rohkem tähelepanu sõjaväe meditsiini korraldamisele, täpsemalt sõja-tsiviilmeditsiini integratsioonile. Osalen Kaitseväe õppekogunemistel ja 2023. aasta kevadel sain tänukirja riigikaitsesse panustamise eest.

Õnneks on Eesti NATO koosseisus ja see on oluline julgeolekugarantii, aga vaatamata koostööle teiste riikidega on meie riik meie endi kujundada.

Soov seista arstikutse ja arstkonna parema tuleviku eest, väärtustada ja parendada arstiabi on suunanud mind tegelema asjadega, kus olen kasulik ja vajalik. Innustust selleks annavad mulle aktiivsed, kaasakiskuvad, teotahtelised inimesed, kes mind ümbritsevad.

Vasakult: haigla nõukogu esimees Anton Dijev, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, Kohtla-Järve linnapea Virve Linder, ortopeediaõde Roman Urbanovitš, linnavolikogu aseesimees Viktor Andrejev, juhatuse esimees Tarmo Tohver.

Eesti taasiseseisvumise päeval, 20. augustil tunnustasid Kohtla-Järve linnavalitsuse esindajad tublimaid linnaelanikke. Tunnustuse pälvis ka meie ortopeediaõde Roman Urbanovitš (pildi keskel), kes osaleb aktiivselt Kohtla-Järve linna elus. Ta on väga töökas, positiivne, abivalmis ja kõrge ühiskondliku missiooni tundega inimene. Palju, palju õnne, Roman!

Roman räägib oma karjääriteest, suurest huvist meditsiini vastu, tervishoiutöötajatele vajalikest oskustest ja vaba aja veetmise viisidest.

Palun räägi, kuidas sa meditsiini juurde sattusid? Milline oli sinu tee?

Gümnaasiumis õppides otsustasin, et seon oma edasise elu kindlasti meditsiiniga. Pärast Jõhvi Gümnaasiumi lõpetamist astusin Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, kus õppisin kolm ja pool aastat õendust ning omandasin rakenduskõrghariduse.

Pärast esimese kursuse lõpetamist alustasin oma erialast karjääri hooldajana pulmonoloogia osakonnas. Olles töötanud ühe aasta selles osakonnas, kus on ametis uskumatult vastutulelikud, lahked ja asjatundlikud inimesed, tõusin karjääriredelil astme võrra kõrgemale ja minust sai abiõde üldsisehaiguste osakonnas. Töötempo oli seal väga intensiivne. Töö nõudis suurt pühendumist – selles osakonnas on peamiselt raskete vaevustega patsiendid. Täitmist vajavate tööülesannete hulgas olid: erineva raskusastmega lamatiste sidumine, troofiliste haavandite ravimine, verekomponentide ülekandmine, tilgutite panemine ja palju muud.

Olin pärast pooleaastast töötamist kindel, et seon oma elu just teraapiaga, kuid ükskord avanes võimalus ennast proovile panna abiõena kirurgiakliiniku ortopeediaosakonnas. Pärast vestlust võeti mind sellesse osakonda tööle. Sukeldusin pea ees teraapiale vastupidises suunas, hakkas meeldima ning töötan seal osakonnas tänaseni. Hea, kui saad omandada kogemusi erinevates kliinikutes ja osakondades – muutud kvalifitseeritumaks ja saad aidata profiililt erinevate haigustega patsiente. See rikastab, arendab ja avab uusi huvide horisonte.

Millised valdkonnad sind veel huvitavad? Kas need on seotud meditsiiniga? Kui jah, siis kuidas?

Mind on alati huvitanud õige toitumise ja tervisliku eluviisi teema. Selles, nagu ka igas teises valdkonnas, on vaja omandada spetsiifilisi teadmisi ja pädevusi ning läbida koolitusi. Mul on ambitsioon saada mõne aja pärast toitumisnõustajaks, misjärel saan hakata vastu võtma ülekaalulisi, diabeeti ja muid kaasuvaid haigusi põdevaid patsiente, kes ei pea mitte ainult oma kehakaalu langetama, vaid ka muutma oma toitumisharjumusi ning manustama organismile vajalikke makro- ja mikroelemente.

Millised on sinu arvates kõige olulisemad universaalsed oskused, mida iga tervishoiutöötaja peaks valdama? Millist neist oli sul lihtsam omandada, millist keerulisem ja miks?

Minu arvates on esimene ja kõige olulisem oskus suhelda ja tegutseda koos erinevate inimestega, kellel võivad olla füüsilise ja emotsionaalse seisundi iseärasused. Meditsiinis on väga oluline külm mõistus, kiire reageerimine ja otsuste täpne vastuvõtmine, kuna kõigest sellest võib sõltuda inimese elu. Minu jaoks oli ja jääb kõige raskemaks liigne südamlikkus ja empaatilisus. Ma tahan väga aidata kohe kõiki, kes abi vajavad. Need on olulised omadused, kuid kõiges on vajalik tasakaal, et ka enda tervise eest hoolitseda.

Said hiljuti linnalt autasu linnaelu arendamisel osalemise eest. Räägi sellest lähemalt. Kuidas sa aitad linnal areneda?

Mäletan selgelt hetke 2017. aastal Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli sisseastumisintervjuul, kui andsin vastuvõtukomisjonile lubaduse siduda oma erialane tulevik kodukandiga. Siis ütlesin: „Olen Ida-Virumaa patrioot ja minu jaoks on äärmiselt oluline töötada oma piirkonna hüvanguks, olla inimestele kasulik, osutades kvalifitseeritud õendusabi, anda jõukohane panus tervishoiusüsteemi arengusse kohalikul tasandil." Pidasin oma lubadust ja olen juba viis aastat töötanud Ida-Viru Keskhaiglas, arendan ennast, käin pidevalt täiendkoolitustel ning kvalifikatsiooni tõstmise kursustel. Samuti on oluline, et ühendan statsionaarse töö iseseisva õe vastuvõttudega ortopeediliste probleemidega patsientidele, kes vajavad põlve-, puusa- ja õlaliigese vahetamist. Analüüsin tervisenäitajaid detailselt ning nähes analüüsides kõrvalekaldeid, otsin võimalikke lahendusi, määran täiendavaid uuringuid, suunan patsiendi läbi perearsti eriarstide juurde, kes aitavad probleemi/patoloogiat enne operatsiooni lahendada ning vähendada võimalike operatsioonijärgsete tüsistuste/infektsioonide tekkimise ohtu.

Mida eelistad pärast tööd teha? Milline on parim viis oma mõtted töörutiinilt kõrvale juhtida?

Vabal ajal meeldib mulle rattaga sõita, võrkpalli mängida, palju jalutada, sõpradega kohtuda, erialakirjandust uurida, et täiendada oma teadmisi ja avardada silmaringi. Mulle meeldib väga veeta aega oma vennapoegadega, keda mul on kolm – noorim on viieaastane ja vanim saab varsti seitsmeteistkümneseks.

Kui aus olla, pole tööst puhkamine lihtne ülesanne, kuid sport koos jalutuskäikudega, spaakülastused ja sõpradega veedetud filmiõhtud aitavad mind selles suurepäraselt.

Vaimse tervise õde Anne-Ly Juse

Selles intervjuus käsitleme olulist vaimse tervise teemat, kus õde Anne-Ly Juse jagab oma kogemusi ja vaateid selle kohta, kuidas hoida meie sisemist tasakaalu ning hoolitseda mitte ainult füüsilise, kuid ka vaimse tervise eest. Lisaks räägib ta oma igapäevatööst ja tunnetest, mis tal tekkisid pärast parima õe tiitli saamist iga-aastasel haiglasisesel konkursil.

Kuidas näeb välja vaimse tervise õe tööpäev? Mida täpselt teha tuleb?

Minu tähelepanu keskmes on iseseisvate patsiendivastuvõttude läbiviimine ning minu vastutusalas on täiskasvanud patsiendid. Esmane konsultatsioon hõlmab patsiendi pöördumise põhjuse väljaselgitamist ja põhjaliku anamneesi (haiguse eelloo) kogumist. See võimaldab luua tervikliku ülevaate patsiendi hetkeseisundist ja vajadustest.

Andes patsiendile teada planeeritavatest diskussioonidest psühhiaatriatiimiga, kooskõlastan järgmise kohtumise aja. Minu töö lahutamatu osa on saadud teabe ja täiendavate andmete dokumenteerimine terviseinfosüsteemist, pidades silmas patsiendi nõusolekut. Koosolekutel meeskonnaga jagades läbi viidud konsultatsiooni üksikasju, arutlen kolleegidega edasise tegevuskava üle. Aruandlus ja kogemuste jagamine võimaldavad kujundada parima lähenemisviisi patsientide teenindamiseks.

Järgmise kohtumise lõppedes tagasiside andmine patsiendile meeskonna otsuste osas ning vajadusel täiendava teabe kogumine. Järgnevate vastuvõttude käigus viin läbi hetkeolukorra analüüsi, hindan ravikuuri sobivust (kui see on ette nähtud) ning koos patsiendiga arutame tema igapäevast toimetulekut.

Minu töö oluline osa on patsiendi nõustamine erinevatel teemadel - olgu selleks elustiil, eneseabimeetodid, ravi ja muud. Lisaks sellele pakun sobivaid informatsioonimaterjale süvitsi uurimiseks.

Tööpäeva lõppu saadab ettevalmistus järgnevate vastuvõttude jaoks, kirjade ja päringute töötlemine ning vajadusel korduvate meeskonnakoosolekute planeerimine. Selliselt täidetakse kogu vaimse tervise õe tööprotsess hoolitsusega patsientide eest ning sooviga osutada kvaliteetset meditsiinilist abi.

Mis on vaimse tervise õe vastuvõtule tuleva patsiendi eripärad? Milliste muredega pöördutakse vaimse tervise õe poole? Milline neist esineb kõige sagedamini?

Patsiendid pöörduvad vaimse tervise õe konsultatsioonile omaalgatuslikult või üldarsti või spetsialisti suunamisel. Pöördumise motivaatorid võivad olla mitmesugused tegurid - meeleolu muutused, ärevus, väsimus, uneprobleemid, valud, samuti mälu raskused ja muud.

Kindlaks teha, milline neist probleemidest on kõige levinum, võib olla keeruline, kuna patsientidel võib esineda korraga mitu seisundit, mis tekitavad muret. Näiteks patsiendil võivad üheaegselt esineda nii ärevuse kui depressiooni sümptomid, pingetunne, unehäired ja üldine väsimus.

Kas vastab tõele, et kui patsient soovib psühhiaatri vastuvõtule minna, peab ta esmalt pöörduma vaimse tervise õe poole? Miks patsient ei saa otse arsti juurde suunduda?

Jah, meie meeskonnas on tõepoolest selline struktuur paika pandud, kus esmane patsiendi konsultatsioon toimub vaimse tervise õe juures. Patsiendi vastuvõtmine vaimse tervise õe poolt on oluline etapp, kuna on vajalik koguda põhjalik anamnees, mis aitab mõista patsiendi probleeme ning tema igapäevaelu. Seejärel järgneb meeskonna sisearutelu, mille käigus kavandatakse edasisi vastuvõtte ja korraldatakse tegevusi.

Eestis valitseb psühhiaatrite ja vaimse tervise õdede põud. Ida-Virumaal on see probleem samuti terav. Kuidas sulle tundub, kas vaimse tervise õdede koolitamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses aitaks siluda probleemi teravaid otsi? Kuidas saaks seda eriala atraktiivsemaks muuta?

Jah, selline lähenemine võib aidata selle probleemi leevendada. Vaimse tervise küsimused on alati aktuaalsed diskussiooniks, kuid võib-olla on vaja rohkem teavet vaimse tervise õdede rolli kohta. See võib suurendada huvi selle eriala vastu ja vähendada personalipuudust.

Oled sellel aastal saavutanud IVKH parima õe tiitli. Missugused tunded ja emotsioonid sul tekkisid? Kas uudis tuli ootamatusena? Kuidas saada parimaks õeks?

Tiitli "parim õde", mis mulle sellel aastal omistati, oli tõepoolest ootamatu üllatus. Esialgne ärevus asendus kiiresti sügava tänutundega. Selget retsepti, kuidas saada parimaks õeks, pole. Kõige olulisem on soov aidata patsiente ning töötada koos kolleegidega harmoonilises meeskonnas. Olemus seisneb selles, et isegi rasketel päevadel täidetakse oma tööd täieliku pühendumuse ja pühendumisega.

Mida saaksid inimestele soovitada vaimse tervise hoidmiseks? Kas rahustite võtmisele on tõhusaid alternatiive?

Tuleks erilist tähelepanu pöörata lõõgastusele ja puhkusele, kuna sageli võivad intensiivne töökoormus (tööl või kodus), kõrged enese seatud standardid ja piiratud aeg taastumiseks soodustada stressi, väsimust ja muid negatiivseid seisundeid. Oluline on pöörata tähelepanu oma huvidele ja hobidele. Eriline tähtsus on suhtlemisel sõprade ja lähedastega. Õige toitumine, füüsiline aktiivsus ja regulaarne uni mängivad olulist rolli vaimse tervise säilitamisel. Raskuste ilmnemisel tuleks hoolikalt läbi vaadata oma igapäevane rutiin ning vajadusel teha kohandusi.

Muretsemise leevendamiseks võib kasutada mitmekesiseid eneseabimeetodeid: hingamisharjutusi, lõõgastusülesandeid ning tööd ärevate mõtetega (näiteks meetod "planeeritud muretsemine"), tähelepanu ümbersuunamist, käitumise ja keskkonna muutmist.

Unekvaliteeti on võimalik parandada erinevate lõõgastumis- ja rahustamismeetoditega, näiteks õhtused jalutuskäigud, soojad vannid, raamatute lugemine, rahuliku muusika kuulamine jms. Iga inimene võib valida endale sobivad tegevused, mis aitavad lõõgastuda ja taastuda.

Väga oluline on järgida rangelt arsti soovitusi rahustavate ravimite kasutamisel, tagamaks nende ohutu ja efektiivne tarvitamine.