Kliinilise toitmise töörühma mõned liikmed. Vasakult: kvaliteedispetsialist Eda Rajamets, kirurg ja kliinilise toitumise spetsialist dr Aleksandra Šilova, toitlustustehnoloog Külliki Küttis ja toitlustusspetsialist Aksana Kännu.

2022. aasta suvel moodustati meie haiglas Kliinilise toitmise töörühm. Töörühma moodustamise eesmärk oli haiguspuhuse alatoitumuse vähendamine ja patsientide toitlustamise kvaliteedi tõstmine vastavalt tänapäevastele seisukohtadele, kuna toitumine on üks oluline ravikomponent ja ravikvaliteedi näitaja. See tähendas mitte ainult haigla menüü ülevaatamist, vaid ka suukaudse, enteraalse ja parenteraalse toitmise võimaluste laialdasemat juurutamist.

Seni oli menüüde koostamisel lähtutud üleriigilistest soovitustest, mis kehtisid alates aastast 2002. Haigla menüü tõhustamiseks tuli üle vaadata olemasolevad dieedid. Detailse analüüsi meie haigla baasmenüüle teostas Tallinna lastehaiglas töötav magistrikraadiga haigladieetidele spetsialiseerunud toitumisspetsialist Marya Hanna, kellega edaspidi loodame koostööd jätkata. Eesmärk oli saada tervislik tasakaalustatud baasdieet, millest lähtuvalt modifitseerida terapeutilised dieedid vastavalt tõenduspõhise meditsiini soovitustele.

Analüüsi käigus tuvastati, et meie haigla baasmenüü energiasisaldus (kaloraaž) on pisut kõrgem kui vaja (2800 kcal), kuid mõningate toidugruppide sisaldust tuleb muuta. Näiteks tuli vähendada süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid ning suurendada köögiviljade, seemnete ja kala sisaldust toitudes. Aksana Kännu (toitlustusspetsialist) ja Külliki Küttis (toitlustustehnoloog) parendasid analüüsist lähtuvalt meie baasdieeti järgnevalt:

1. Vähendati suhkruportsjoneid, moosiportsjonit ja magustoitudes suhkrusisaldust.

2. Vähendati toitudes soolasisaldust.

3. Optimeeriti täisteraviljatoodete osakaalu.

4. Suurendati kaunviljade osakaalu.

5. Suurendati kala kogust kalaroogades.

6. Suurendati toorsalati portsjonit.

7. Suurendati köögiviljade osakaalu.

8. Saia asemel pakutakse leiba ja sepikut.

9. Keskmine toidu energiasisaldus päevas 2400-2600 kcal.

Mainitud muutused olid vajalikud selleks, et haigla toit oleks tervislik ja mitmekülgne ning selleks, et vähendada haiguspuhust alatoitumust. Idee on anda patsientidele ülevaade tervislikust dieedist, mida kodus edaspidi kasutada. Kuna igasugused mittetõenduspõhised dieedipiirangud suurendavad alatoitumuse riski, siis tervisliku tasakaalustatud toitumise tagamine on eriti oluline hospitaliseerimise ajal, kui energia vajadus suureneb haigusprotsessist lähtuvalt. Hea baasmenüü eelis on ka asjaolu, et see sobib praktiliselt kõikidele patsientidele – nii diabeedi, südamehaiguste, neeruhaiguste, onkoloogia diagnoosi, ülekaalu, podagra, maksahaiguste jt haigusseisunditega patsientidele.

Siiski tuleks korrektse toitumise vajaduse teadlikkust tõsta ka patsientide endi seas, kuna sageli piiravad nad oma toiduvalikuid põhjendamatult, raskendades haiguskulgu veelgi, eriti krooniliste haiguste puhul.

Meditsiinipersonali koolitamisega oleme samuti teinud esimesi samme. Eelmisest sügisest on toimunud regulaarsed koolitused erinevatel kliinilise toitmise teemadel. Oluline samm oli ka haigla sonditoidu valmistamise lõpetamine, kuna selle makro- ja mikrotoitainete sisaldus jättis soovida. Selle asemel pakutakse patsientidele spetsiaalseid valmistoite, mis katavad patsiendi vajadused makro- ja mikrotoitainete osas palju paremini kui tavaline köögis valmistatud sonditoit.

Kliinilise toitmise režiimide ja valmistoitude valikut koordineerib dr Aleksandra Šilova, kes oli muutuste algataja. Arsti põhieriala on täiskasvanute ja laste kirurgia ning valuravi. Täiendavalt on dr Šilova ainus Eestis Euroopa diplomit omav kliinilise toitmise spetsialist.

Haiglasituatsioonist parema ülevaate saamiseks on osaletud ka rahvusvahelises Nutrition Day auditis, korraldatud erinevaid kliinilise toitmisele pühendatud üritusi ning läbi viidud ka patsientide seas haigla toiduga rahulolu küsitlus. Küsitluste ja analüüsi abil on võimalik saada tervikpilt ning objektiivsemalt tuvastada probleemseid kohti, kuna subjektiivne mulje võib olla väga kallutatud. Küsitluse tulemusena selgus, et valdav osa patsientidest on haigla toitlustamisega rahul. Kindlasti pöörame tähelepanu ka vähemuses olevatele probleemidele nagu portsjonite suurused, söögipausid ja toitmisajad, toidu väljanägemine ning serveerimine.

Muutuste raames on algatatud ka neelamisfunktsiooni hindamise tõhustamine ja vastavalt sellele patsientide toidu konsistentsi sobitamine. Laialdasemalt on hakatud kasutama suukaudseid täisväärtuslikke preparaate, tõhustamaks suukaudset toitmist ja vähendamaks paastumist enne ning pärast erinevaid protseduure, kirurgiat. Kättesaadavate vahepalade olemasolu tagab vajaliku päevase kaloraaži ning vähendab lihaskadu. Lisaks on initsieeritud ka infusioonravi optimiseerimine, kuna ka vedeliku tasakaal on patsientide taastumisel oluline. Eesmärk on vähendada liigset veenisisest vedeliku manustamist. Suukaudne vedeliku manustamine on palju ohutum, sellel on oluliselt vähem kõrvaltoimeid kui veenikaudsel manustamisel ning see on ka palju füsioloogilisem. Tilguti pole imeravim, küll aga sellega võivad kaasneda olulised tüsistused.

Suund on kliinilise toitmise meeskonna loomine, tõenduspõhiste dieetide kasutamine, patsientide toitumuse hindamine ja vastavalt sellele toitmisravi sobitamine.

Lugupeetud patsiendid! Anname teada, et Ahtme polikliiniku (Tervise 1) 1. korrusel asunud registratuur kolis Ahtme tervisemajja (Ilmajaama 14) alates 7.11.2023. Registratuuri telefoninumber on 33 111 33, töötab esmaspäevast reedeni kell 8:00-18:00.

Ahtme polikliinikus (Tervise 1) on endiselt avatud 2. korrusel asuv hambaravi, sh hambaravi registratuur ja audiomeetria kabinet H2021. Hambaravi registratuuri telefoninumber on 33 117 08, töötab esmaspäevast reedeni kell 8:00-17:00.

Kutsume kõiki kolmapäeval, 15. novembril kell 10.00 Järve tervisemaja konverentsisaalis (Ravi 10d, 5. korrus, D5051) toimuvale diabeedi teabepäevale. Sellel päeval toimuvad lühikesed loengud järgmistel teemadel:

????‍????„Toitumise ja liikumise tähtsus“ Maija Tšubenko, IVKH diabeediõde, 10 minutit.

????‍????„Keda saab usaldada oma diabeedi kontrolli all hoidmiseks?“ Liia Koks, tootejuht, Swixx Biopharma, 10 minutit.

????‍????„Ohutu süstimistehnika“ Olga Belaš, vanemravimiesindaja, Novo Nordisk Estonia OÜ, 15 minutit.

Kohapeal on võimalik kontrollida veresuhkru taset, vererõhku ja hapniku sisaldust veres.

Üritus toimub eesti ja vene keeles. Osalemine on tasuta.

IVKHs toimus Eesti Bioanalüütikute Ühingu teabepäev.

Laupäeval, 4.11.23 toimus meie haigla uues saalis Eesti Bioanalüütikute Ühingu teabepäev, kus osalesid bioanalüütikud ja laborandid üle kogu Eesti. Osalejaid oli 74.

Teabepäeva teemad olid:
✅immunohematoloogia referentlabori tutvustus, dr. Astrid Pihlak, PERHi verekeskus,
✅Pipettide kontrollimine laboris ühendlabori kogemuse näitel, Pille Mee, SA TÜKi ühendlabor,
✅Ülevaade erütrotsüütide suspensiooni ülekannete kestusest SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 2021.-2022. aastal, Karin Kalda, PERHi laboratoorium,
✅Tuberkuloosi haigestumus ja kriiside esmane mõju, Sirje Sasi, SA PERHi mikrobioloogia ja molekulaardiagnostika osakond,
✅Kvaliteet patoloogia laboris, Eva Luukas, SA PERHi patoloogiakeskus,
✅TÜKi ühendlabori kogemus POCT analüsaatoritega, koostöö haigla osakondadega, Aivar Orav, SA TÜK ühendlabor,
✅IVKH kogemus POCT süsteemi juurutamisel, Viktoria Bulõnina, IVKH labor,
✅Tutvumine ja kogemuste vahetamine IVKH uutes laboriruumides.

Täname kõiki osalejaid teabepäeval osalemise eest. Eraldi täname ettekannete tegijaid!

Pille Letjuka, IVKH ülemarst 

Me kõik oleme kuulnud ja teame nõuandeid, kuidas säilitada tervist. Nende soovituste mõju tervisele on tõestatud, samas nõuab nende jälgimine sageli millestki loobumist (kahjulikud harjumised), piiramist (lemmik magustoit ja/või rasvane praad) ning teatud pingutust (füüsiline aktiivsus, mugavast tugitoolist tõusmine).
Vähi sõeluuringud ei vaja midagi sellist, kui siis ainult mõningast enesedistsipliini – tuleb broneerida aeg ja minna uuringule.
Kuigi sõeluuringud ei aita vältida vähki haigestumist, on tänapäeval algstaadiumis avastatud vähi ravi tulemused kordades paremad kui neljanda staadiumi vähi korral.

Mida varem haigus diagnoositakse, seda paremad on ravitulemused ja prognoos edasisele elule.
Ka seda oleme kõik kuulnud. Paremaid ravitulemusi ning lootust pikemale elule tahavad kõik, kellel on tulnud terviseprobleemidega arstide poole pöörduda.

Kuid miks siis ikka on meil vähi sõeluuringutega hõlmatus (uuringul käivate inimeste arv) nii madal?
Kas selle põhjus on teadmatus - mis on sõeluuring?
Või on põhjuseks arvamus - mul ei valuta midagi, miks ma peaksin minema?
Ehk ka kahtlus - kas mina olen sihtgrupis?

Mis siis on sõeluuring? See on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanusegrupis inimestele rinna-, emakakaela- või jämesoolevähi varaseks avastamiseks.
Sõeluuringu eesmärk on tuvastada inimesed, kellel ei ole sümptome ega kaebusi, kuid kellel on kõrvalekaldeid, mis viitavad konkreetsele vähile või vähieelsele seisundile, ning suunata nad kiiresti diagnoosi saamise ja ravini.

Eestis teostatakse kolme vähipaikme sõeluuringud. Nendeks on rinnavähk, emakakaelavähk ja soolevähk.
2002.a. alustati rinnavähi sõeluuringutega, 2006.a. lisandusid emakakaelavähi sõeluuringud ja 2016.a. soolevähi sõeluuringud. Praegu käivad ettevalmistavad tegevused kopsuvähi sõeluuringute alustamiseks.
Selle perioodi (üle kahekümne aasta) jooksul on sõeluuringud teinud läbi mitmeid arenguid. Lisaks uutele paikmetele, on laiendatud sõeluuringule kutsutute ringi vanuseliste gruppide lisamisega. Alates 2021.a. kutsutakse sõeluuringutele ka ravikindlustamata inimesi.

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki.
Sõeluuringu käigus tehakse rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia, mis on väikese kiirgusdoosiga ja tervisele ohutu.

Kaasaegsed rinnavähi ravimeetodid on oluliselt parandanud patsientide elulemust ehk teisisõnu pikendanud patsientide eluiga.
Varajase avastamise korral, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98-100%.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.
Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviiruse (HPV – Human Papilloma Virus) mõningad kõrge riskiga viirusetüved, mida saab avastada uuringuga, mida nimetatakse HPV-uuringuks. HPV uuring sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaela limaskestadelt väikese harjakesega proov.

Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad.

Jämesoolevähi sõeluuringule on kutsutud mehed ja naised vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole jämesoole pahaloomulist kasvajat varasemalt diagnoositud ning nad ei ole eelnevalt käinud sõelkoloskoopia uuringul.
Euroopa Liidus on soolevähk sageduselt kolmas vähkkasvaja ja vähist tingitud surmade seas tähtsuselt teine surmapõhjus.
Kui soolevähk diagnoositakse varajases (esimeses) staadiumis, on selle 5 aasta või enama elulemus meeste seas 95% ja naiste seas 100%. Neljandas staadiumis aga (mis on ravimatu), on 5 aasta elulemus meeste seas vaid 5% ja naiste seas 10%.

2023. aastal kutsutakse Eestis vähi sõeluuringutele ligi 200 000 naist ja meest:
Rinnavähi sõeluuringule naised sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971 ja 1973.
Emakakaelavähi sõeluuringule naised sünniaastatega 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988 ja 1993.
Jämesoolevähi sõeluuringule mehed ja naised sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963.

Kui kuulute sihtrühma, siis ei pea ootama kutset (mis küll saadatekse meeldetuletuseks kõigile kutsututele), vaid registreerige ennast aktiivselt sõeluuringule.
Registreerimise aluseks on patsiendiportaalis www.digilugu.ee olev sõeluuringu saatekiri (Patsiendiportaal →Terviseandmed →Saatekirjad).
Emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringule aja broneerimiseks helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse ning teavitage, et soovite registreerida sõeluuringule. Registreerida võib ka digiregistratuuri kaudu.
Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks võtke ühendust oma perearstikeskusega ja registreerige pereõe vastuvõtule.

Tähtius on meeles pidada, et vähk on tavaliselt aeglaselt arenev haigus, seetõttu võivad mitmed neist vähkidest olla tuvastatavad järgmise sõeluuringu või läbivaatuse ajal, seega on vajalik regulaarne sõeluuringus osalemine. Kordusuuringud suurendavad vähkkasvaja avastamise tõenäosust.

Vähi sõeluuringutel osalemise aktiivsus Ida-Virumaal
Lühidalt öeldes – kahjuks kõige madalam võrreldes teiste maakondadega, kõigi kolme vähipaikme lõikes.
Tervise Arengu Instituudi andmetel jõudis Ida-Virumaal 2022.aastal kahe vähipaikme (emakakaela- ja jämesoolevähi) sõeluuringule alla poolte kutsututest (vastavalt 39,9% ja 46.4%). Rinnavaähi sõeluuringule jõudis pisut rohkem kutsutuid – 57,8%.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et 2025. aastaks jõuab rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringule 90% sihtrühma kuuluvatest inimestest.
Selle eesmärgi saavutamiseks on jäänud kaks aastat. Tähtis ei ole eesmärk kui selline.
Tähtis on see, et sõeluuringule minek on lihtne ja ohutu viis midagi konkreetselt ära teha oma tervise heaks.

Pille Letjuka, IVKH ülemarst (pildil)