Koolitusspetsialist Julia Loko
Ootamatult alanud ja globaalsete mõõtmeteni vohama hakanud koroonaviiruse pandeemia mõjutas ühel või teisel määral absoluutselt kõiki inimtegevuse sfääre, tehes korrektuure erinevates majandusvaldkondades ja nendega soetud hulgalistes aspektides viimaste väljatõrjumise või modifitseerimisega. Kindlusega võib konstateerida, et kõik meditsiiniasutused, sh Ida-Viru Keskhaigla, läbisid tõsise vastupidavusproovi pandeemia haripunktis ning olid sunnitud osaliselt reorganiseerima oma tööd, avades terveid osakondi ja tagades varustatus eriväljaõppe saanud meditsiinitöötajatega koroonahaigete ravimiseks.
Koroonaviirus ei mõjutanud mitte ainult meditsiiniosakondade, vaid ka tugiteenistuste tööd
Vaatamata sellele, et arstid ja tervishoiutöötajad sattusid viirusega võitlemise tingimustes pealöögi alla, mõjutas viirus ka tugiteenistuste tööprotsesside organiseerimist, näiteks personali, kelle kohustuste hulka kuulub töötajaskonna koolituste organiseerimine.
Koolitusspetsialist Julia Loko sõnutsi toimus koolitussüsteemis pandeemia ajal asjade käigus terve rida ootamatuid muutusi, mis lükkasid meid tagant kiiresti reageerima toimuvatele muutustele personali koolitamise organiseerimises, kuna koolitused on meedikute töö kohustuslik osa, kellel tuleb need läbida seadusega ettenähtud mahus.
„Kahtlemata tegi koroonaviirus omad korrektiivid mitte ainult vahetult töötajaskonna tööd puudutavalt, vaid ka koolituse ja kvalifikatsiooni tõstmise süsteemis. Kuna COVID-19 on uus viirus ja kõik see, mis on uus, nõuab detailset uurimist ja põhjalikku ettevalmistust interaktsioonile, juurutasime me personali online-koolitamise, mis tinglikult jagas õppekomponendi kaheks: „enne" ja „pärast" ning andis mõtlemisainet paljude protsesside organiseerimiseks ja lihvimiseks tulevikus," rääkis Julia Loko.
Koolitus enne pandeemiat ja selle ajal
Enne koroonaviiruse ilmumist viidi pea kõik koolitused läbi kontaktselt, st auditooriumites, õppeklassides, kvalifikatsiooni tõstmise keskustes. Kontaktõppe vorm nägi ette otsest töötaja ja lektori/koolitaja vahelist interaktsiooni, samuti koolitatavate endi vahelist koosmõju grupitöödes, ühistel diskussioonidel ja ajurünnakutes osalemisel, misläbi oli kergem vahetada kogemusi ja teadmisi ja moodustada uusi tutvusi. Pandeemia ajal sai üheks tähtsaimaks tegevuseks üleminek distantsõppele eesmärgiga takistada viiruse levikut, minimiseerides inimeste võimalikku kogunemist ühes ruumis. Selleks oli juurutatud online koolituste süsteem: haiglasisesed koolitused „Skype" vahendusel ja programmis „Microsoft Teams", lühivideote salvestamine, säilitamine ja lisamine haigla e-õppe keskkonda nendele, kes ei saanud osaleda online-koolitusel või juhuks, kui keegi soovib õppevideoid mõne aja pärast uuesti vaadata.
Haiglas läbiviidud ja läbi viidavate e-õppe kursuste näited: radioloogia- ja laboratooriumiteenistuste infopäev, vereülekannete dokumentatsiooni vormistamine, isikuandmete kaitse, käte õige desinfitseerimine, personaliprogrammi „abacus" kasutamise koolitus. Vaatamata sellele, et pandeemia ajal suurenes elektroonilistel koolitustel osalemine kordades, on olemas koolitusprogrammid, mida on võimalik läbi viia ainult kontaktõppes. „Tuleb arvestada, et kõiki koolitusi ei saa üle viia online-vormi. On olnud ja jäävad loengud, mis nõuavad palju praktikat ja ei sobi e-õppe vormi jaoks, nagu näiteks taaselustamine, immuniseerimine. Selline õpe toimub ainult auditooriumis," rõhutas Loko.
Online-vorm oli paljudele töökaaslastele meelepärane
Võttes arvesse suurenenud töökoormust, hindasid enamus haigla struktuuriüksuste töötajatest võimalust läbida koolitusi online-vormis positiivselt. Radioloogiateenistuse õendusjuhi Natalia Vilde sõnul on online-koolitus üsna mugav vorm loengute kuulamiseks. „Elektroonne õpe võimaldab paremini planeerida oma aega ja saada mitmekordne juurdepääs täies mahus igal ajal ja igas kohas", ütles Vilde. Online-vormis koolitustele andis kõrge hinnangu ka verekabineti vastutav laborispetsialist Natalja Gritsjuk: „Kõige enam meeldib mulle online-õppes see, et paljud inimesed näitavad ennast palju aktiivsemalt kui õppeklassis ning esitavad küsimusi julgemalt. Minu arvates on see tingitud harjumuspärasemast miljööst, milles koolitusel osalejad asuvad online-loengutel".
Vaatamata paljudele eelistele ei tõrju online-õpe täielikult välja kontaktõpet
Online-kursustel on kahtlemata hulk eeliseid: madalam maksumus ja võimalus kokku hoida kaasnevate kulutuste pealt nagu transport ja toitlustus, võimalus uuesti vaadata videot igal hetkel pärast koolitust, võimalus paindlikumalt planeerida oma aega, õppekeskkonna privaatsus, mis mõjub osade koolitustel osalejate tähelepanu kontsentreerumisele positiivselt. Samas on ka mõned puudused, mis ei luba panna online-õppele tugevat „5": sagedased tehnilised probleemid pildi- ja helikvaliteediga, mõningate koolitusprogrammide elektroonsel kujul läbiviimise võimaluse puudumine, väiksem vastastikmõju efektiivsus grupitöödes üksteisega, madalam sotsialiseerumise lävi (elava suhtluse puudulikkus). Samuti jääb osa lektoreid ja kaastöötajaid sooviga naasta oma erialal auditoorsete loengute juurde. „Kavatsen esimesel võimalusel ennistada auditoorset õppevormi, et nautida taas elavat suhtlust ja interaktsiooni kolleegidega, tugevdades meeskonnatöö hinge ja sünergiat," jagas oma arvamust turbespetsialist Andres Linnard. Ühena variandist kasutatakse tulemuslikumaks online-õppeks üha sagedamini niinimetatud kombineeritud programme, mis sisaldavad veebikeskkonnas läbiviidavat teoreetilist osa ning õppeklassis läbiviidavat praktilist osa. See võimaldab oluliselt mitmekesistada e-õppe programmi ja tõsta selle vormi efektiivsust.
