9. juunil toimub rahvusvaheline sündmus „Mis on Sinu jaoks oluline?“ (inglise keeles What matters to you?), mida Eestis nimetatakse kokkuleppeliselt patsiendipäevaks. Patsiendi päeva tähistamine toimub koos Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Tallinna Keskhaiglaga. Nii nagu küsivad igal aastal enam kui 800 tervishoiuasutust üle maailma inimestelt, mis neile on oluline, nii küsivad Eesti haiglad seda ka oma patsientidelt.

Patsiendipäeva mõte ja eesmärk on kutsuda kõiki haiglatöötajaid üles patsientidega rohkem vestlema ja kuulama, mis patsiendil on öelda. Haigla jaoks on kõige tähtsam inimene – olgu selleks patsient või tema lähedane, ja kõigil peab olema võimalus kaasa rääkida nii enda ravis kui väljendada oma muresid ja hirme.

Selle asemel, et küsida patsientidelt, mis neil viga on, küsime neilt, mis on nende jaoks oluline – see annab patsiendile võimaluse öelda, mida ta tahab, et oleks teisiti. Samuti aitab avatud suhtlus kaasa põhjalike ja inimesele selgemate raviplaanide koostamisele. Küsides, et mis on patsiendi jaoks oluline, saame paremini mõista tema soove ning kujundada tema raviteekonda. Samuti on oluline teadvustada, et me ei unustaks patsiente kuulata igapäevaselt – kuulamine, see on tervishoiutöötajate professionaalse suhtlemise lahutamatu osa.

6.-12. juunini kutsume kõiki inimesi kaasa rääkima ja oma lugu jagama. Haiglad koguvad infot nii otse oma patsientidelt kui kutsuvad ka avalikult vastama küsimustele Facebookis või haiglate kodulehtedel või jagavad juba kogutud tulemusi ja paluvad neid täiendada. Patsiendinädala käigus kogutud tagasiside võimaldab haiglatel edaspidi parandada teenuste kvaliteeti. Iga inimese tagasiside ja panus on meie jaoks väga oluline!

Patsiendipäeva tähistamine sai alguse 2014. aastal Norras. Nüüdseks on sellest kujunenud ülemaailmne tervishoiuasutuste liikumine, tänavu küsib üle 800 tervishoiuorganisatsiooni oma patsientidelt „Mis on Sinu jaoks oluline?“.

Kui Sina oled olnud Ida-Viru Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla või Tartu Ülikooli Kliinikumi patsient, siis liitu meiega sotsiaalmeedias ja avalda samuti arvamust "Mis on Sinu jaoks oluline?"

Lisainfo on siin

Vereteenistuse direktor dr Helve König

Maikuu lõpus toimus Kohtla-Järvel traditsiooniline iga-aastane üritus — Keemikute päev, kus lisaks kõikvõimalikele meelelahutusprogrammidele ja õhtusele kontserdile jagasid kasulikku teavet nii turismi-, haridus-, tervishoiu- kui ka muude sektorite esindajad.

Ida-Viru Keskhaigla meeskonna, kes oli samuti üritusel esindatud, sõnul kõikidest haigla poolt pakutud teenustest pakkus suurimat huvi võimalus määrata oma veregruppi. Vereteenistuse direktori, doktor Helve Königi sõnul on suur inimeste arv, kes tulid määrama oma veregruppi, ühest küljest väga positiivne, kuid teisalt signaal sellest, et paljud inimesed seda veel ei tea.

„Iga inimene võiks oma veregruppi teada. Loomulikult ei tehta verekomponentide ülekannet haiglas mitte kunagi patsiendi teadmise alusel, kuid vereülekande vajadusel on kindlasti hea seda ka ise teada, sest nii saab patsient haiglas kiiremini eriverd. Erakorralise vereülekandega alustamiseks, kui patsiendi veregrupp ei ole veel teada, alustatakse alati O grupi vereülekandega, kuna tegemist on universaalse veregrupiga. Samal ajal analüsaatorid määravad patsiendi veeni verest õige veregrupi, millega siis jätkatakse", informeerib doktor König ja lisab, et esmase veregrupi määramine on kiire ja valutu verevõtu protseduur näpu otsast, misjärel pannakse võetud veretilk spetsiaalsele alusplaadile, kuhu on tilgutatud veregrupi määramise reagendid ja paari minuti pärast on veregrupp inimesele teada.

Vereteenistuse kvaliteedijuht Anna Gromova

Koroonapandeemia ajal langes doonorite aktiivsus, aga verd oli pidevalt vaja

COVID-19 pandeemia ajal ei jäänud puutumatuks ükski keskhaigla teenistus. Vereteenistuses kujunes pandeemia ajal doonorite puudus igapäevateemaks, kuna doonorite vere järele oli kogu aeg väga suur nõudlus. Doonorite verd on vaja ka praegu. „COVID-19 pandeemia ajal täheldasime nii doonorite aktiivsuse langust, kui ka doonoripäevade (väljasõitude) masstühistamist. Vaatamata koroonapandeemiale, sellest tingitud piirangutele ja inimeste üldisele ettevaatlikkusele ei ole vähenenud vajadus pidevalt täita meie verevarusid“, ütleb vereteenistuse kvaliteedijuht Anna Gromova. Ta lisab, et seda verd kasutatakse vereülekanneteks, raskete operatsioonide sooritamisel, sünnituste ajal ja paljude haiguste – eriti leukeemia, aneemia ja vähihaiguste – ravimiseks. Verd vajavate patsientide arv on aastast aastasse kasvutrendis. Seega on oluline, et verevarud oleks piisavad ja et doonorid käiks regulaarselt verd loovutamas. Selle aasta kevade statistika näitab, et vere varud on tasapisi jõudmas enam-vähem normaalsele tasemele, kuid mõne veregrupi saadavus on endiselt väga piiratud.

Uute vereloovutajate kaasamiseks tuleb rõhutada doonorluse ohutust ja suurendada inimeste teadlikkust

Tervise Arengu Instituudi andmetel ei ületa doonorite osakaal Eesti maakondades 2% elanikkonnast. Sellest kindlasti ei piisa, mistõttu on tähtsaks ülesandeks inimeste valgustamine doonorluse vajalikkuse teemal. „Olles suhelnud paljude inimestega jõudsin arusaamale, et suur osa neist arvab, et vere andmine võib ohustada nende tervist. Tegelikult ei ole selle protseduuri käigus võimalik kahjustada doonori tervist. Vere maht taastub inimkehas reeglina ühe ööpäeva jooksul ja protseduur on täiesti ohutu“, sõnas Gromova. Ta lisas, et paljud uued doonorid tunnevad enne protseduuri kerget stressi, mida aitab maandada sõber, kes võib koos doonoriga tulla samamoodi verd andma. „Need sõbrad, kes käivad koos verd loovutamas, aitavad oma verega kaks korda rohkem patsiente ja teineteist toetades vabanevad ärevusest, mis võib tekkida enne protseduuri ning see toob isegi topelt kasu“, jagab Anna Gromova ja innustab inimesi vere andmise protseduuri mitte kartma.

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja

Tartu Ülikooli Kliinikumis toimus arutelu, millel haiglate esindajad rääkisid patsientide nõukodade tegevustest ja arengusuundadest.

Haiglate juurde loodud patsientide nõukoda on patsientide ja nende lähedaste esindusorganisatsioon, mis tegutseb vabatahtlikkuse alusel ning nõustab haigla juhtkonda ja töötajaid inimkeskse tervishoiuteenuse arendamiseks, patsientide haiglakogemuse parandamiseks, patsientide ning haigla töötajate koostöö edendamiseks ja tervishoiuteenuse osutamisel tulenevate probleemide lahendamiseks. Patsientide nõukoja liikmeteks on patsiendid või nende lähedased, kes on kokku puutnud haigla tervishoiuteenustega ning kellel on läbi oma kogemuste soov panustada haigla tervishoiuteenuste arendamisse ja inimkesksamaks muutmisesse. Patsientide nõukoda arutab ja teeb ettepanekuid patsiendi tervise hoidmiseks, ravikeskkonna ja -teekonna kujundamiseks, patsiendi vaates protsesside kujundamiseks ning haigla võimalusteks patsientide võimestamises.

Eestis on praegu patsientide nõukojad asutatud viie haigla juurde – Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Kuressaare Haigla, Pärnu Haigla ja Viljandi Haigla. Ida-Viru Keskhaigla on huvitatud patsientide nõukoja kokku kutsumisest ning selleks oleme saanud sisendeid 20. mail 2022 kohtumisest eelnimetatud Eesti viie haigla patsientide nõukodade esindajatega. Meil on tugev soov saada läbi patsiendi vaate sisendeid ning tagasisidet meie haigla patsientide rahulolu mõjutavate tegevuste ja tegurite kohta. Patsiendivaadet arvestades nähakse tervishoiuteenust laiemalt ning aidatakse kaasa selle igakülgsele arendamisele.

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv ütles kohtumisel, haigekassa soov on näha kõikide haiglavõrgu arengukava haiglate juures töötamas patsientide nõukoda. Hetkel haiglad ise toetavad patsientide nõukodasid organisatoorsetes küsimustes – koosolekute ettevalmistamine ja nende protokollimine ning haigla välisveebis tegevuse kajastamine.

Alates 31.05.22 muutus COVID-19 riskitase roheliseks ehk madalaks.

Millega tuleb patsiendil arvestada?

Vastavalt keskhaiglas kehtivale juhendile "Töökorraldus pandeemia tingimustes" madalal riskitasemel ei ole kirurgilise maski kandmine patsiendile statsionaaris, päevaravis ja ambulatoorsel vastuvõtul kohustuslik, aga me soovitame siiski nakkusohutuse kaalutlustel keskhaigla ruumides kirurgilist maski kanda.

Madalal riskitasemel testitakse patsienti COVID-19 suhtes SARS-CoV-2 PCR testiga ainult nakkuskahtluse korral raviarsti ja/või infektsioonikontrolli dokumenteeritud otsusel.

Erakorraliselt hospitaliseeritud patsiendile tehakse SARS-CoV-2 PCR test nakkuskahtluse korral raviarstidokumenteeritud otsusel.

Madalal riskitasemel patsientide külastamine ja saatmine toimub järgmistel tingimustel: külastajal/saatjal ei ole repiratoorseid haigusnähte, reeglina võib patsienti külastada korraga 2 külastajat, külastuse aeg on statsionaaris ja hooldekeskuses kuni 1 tund.