Endoskoopiline kirurgia LOR-haiguste ravis

Tänapäeval on funktsionaalne ninakõrvalkoobaste endoskoopiline kirurgia FESS (Functional Endoscopic Sinus Surgery) uus ja kaasaegne lähenemine krooniliste ja ägedate ninakoobaste põletike ravis. See on kõige leebem, nina ja ninakõrvalkoobaste füsioloogiast lähtuv kirurgiline ravimeetod väiksema tüsistuste arvuga, mis annab hea efekti päris pikaks perioodiks. 

Kirurgiline sekkumine ninakõrvalkoobastesse ja kolju alusesse on keeruline nii anatoomilises (koobaste kolmemõõtmeline struktuur, elutähtsate struktuuride lähedus) kui ka tehnilises mõttes ning nõuavad arstilt kõrget teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse taset. Operatsiooni teostatakse nii kohalikus kui ka üldanesteesias sõltuvalt selle mahust. 

Antud meetodi juurutamise eesmärgiks on võimalikult efektiivne ninakõrvalkoobaste limaskesta funktsioonide taastamine ja põletikuliste protsesside peatamine, parandades seeläbi elukvaliteeti. FESS-i kasutatakse valdavalt nelja koopa – põsk-, otsmiku-, kiil- ja sõelkoopa raviks. 

Meie haiglas teostavad FESS operatsioone dr. Priit Kasenõmme (Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku juhataja) juhendamisel arst-resident dr. Andrei Antonov ja otorinolarüngoloog dr. Vasile Manoila, kes läbisid vastava koolituse ja tõstavad pidevalt oma erialast kvalifikatsiooni. FESS operatsioone hakati Ida-Viru Keskhaiglas haiglas teostama eelmise aasta septembri kuust ning tulevikus on plaanis suurendada selliste operatsioonide mahtu.

antonov 
Dr. Antonov: Kui suhtlen inimesega, kes peale operatsiooni hakkab jälle lõhnu tundma ja vabalt hingama, tekib mul eriline tunne.

Alguse sai vastsündinute heategevuskampaania

Kodutekstiilide tootja AS Wendre alustas koostöös Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga heategevusprojekti, millega kingib järgmise kolme aasta jooksul igale Eestis sündivale lapsele tekist ja padjast koosneva komplekti. Sel ajal sünnib Eestis umbes 45 000 last ning investeeringu kogumaht on üle 500 000 euro. 

Esimese magamiskomplekti andsid 9. veebruaril Pärnu haigla naiste- ja lastekliinikus üle Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Wendre nõukogu esimees Peter Hunt. 

Beebide kinkekomplektis on padi mõõdus 35x55cm ning tekk 120x110cm. Tooted on valmistatud peamiselt looduslikest materjalidest ja neid on testitud mitmete lastesõbralike omaduste suhtes – näiteks sobib kangas lapse PHga, on pesu-, tõmbe- ja rebimiskindel ning toodete koostisosad on õhku läbilaskvad. 

Projekti kestvuseks on Wendre esialgu planeerinud kolm aastat ning aastas loodetakse kinkida veidi enam kui 15 000 komplekti. Koos toodete välja töötamisega kujuneb kolmeaastase projekti maksumuseks üle 500 000 euro. Kingituste üle Eesti paiknevatesse haiglatesse toimetamisel on õla alla pannud kullerfirma DPD, kes need oma kuludega kohale viib. 

Padja-teki komplekti saavad oma haiglast kõik alates käesoleva aasta 1. jaanuarist sündinud laste vanemad. Meie haiglas on tänase päeva seisuga vanematele üle antud 91 komplekti.

Kaheksa sammu inimeste tervise heaks

2011. aasta lõpus valmis koostöös ämmaemandate ühinguga uus õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2011 – 2020 kandes nime „Kaheksa sammu inimese tervise heaks“. See strateegia suunab esmakordselt Eesti tervishoius fookuse patsiendile ning dokument on läbinisti üles ehitatud patsiendi- ja perekeskset suhtumist arvestades. Strateegia on konsensusdokument, mille eesmärk on toetada õendust ja ämmaemandust tasakaalustatud inimese tervise heaks. Sellest lähtuvalt käsitleb strateegia õenduse ja ämmaeman-duse tähtsamaid arengusuundi, nagu tervishoiuteenuste patsiendi- ja perekesksus, kvaliteet, ohutus, kättesaadavus ning järjepidevus. Samuti käsitleb strateegia õdede ja ämmaemandate kutsehariduse ja pädevuse, optimaalsete ja tervisesäästlike töötingimuste ning kutse kuvandi edendamist. 

Dokument on kasutamiseks kõigile tervishoius tegutsevatele üksikisikutele, asutustele ja organisatsioonidele. Strateegia on aluseks õenduse ja ämmaemanduse valdkondlikele arengukavadele ning töö korraldamisele tervishoiu- ja õppeasutustes. Dokument on kooskõlastatud Sotsiaalministeeriumi, Haigekassa, Terviseameti, Eesti perearstide Seltsi, Eesti Arstide Liidu ja Eesti Haiglate Liiduga. 

Lähemalt arengustrateegiaga 2011 – 2020 „Kaheksa sammu inimese tervise heaks“ võib tutvuda ajakirjas „Eesti Õde“ nr.1 veebruar 2012. Arengustrateegia ja videosalvestis on nähtavad www.ena.ee ja www.sm.ee lehekülgedel.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Viru Keskhaigla teine ühine sügiskonverents taas edukas

6. oktoobril toimus teine Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Viru Keskhaigla sügiskonverents. Sarnaselt eelmisele aastale viidi see läbi Jõhvi Kontserdimajas.

Kokku esines 7 Tartu Ülikooli Kliinikumi ja 4 Ida-Viru Keskhaigla lektorit. Konverentsi ettekannete autorid olid Marju Hein, Tanel Laisaar, Karin Varik, Triin Eglit, Peeter Padrik, Riina Salupere, Margot Peetsalu Tartu Ülikooli Kliinikumist ning Veronika Iljina, Sergei Mihhailov, Juta Kogan ja Natalia Feldman Ida-Viru Keskhaiglast.

Konverentsi kutsed saadeti kõigile Ida- ja Lääne-Virumaa perearstidele, mõlema maakonna haiglatele, samuti Järvamaa ja Jõgeva haiglatele, Ida-Virumaa kiirabile ning Eesti Haigekassa Viru osakonnale. Konverentsil osales 190 meditsiinitöötajat ja 13 firmat 30 esindajaga.

Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikompleksile asetati nurgakivi

Kolmapäeval, 5. oktoobril sai nurgakivi Ida-Viru Keskhaigla uus aktiivravikompleks Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Nurgakivi asetasid sotsiaalminister Hanno Pevkur, Riigikogu liige ja haigla nõukogu esimees Valeri Korb, haigla juhatuse esimees Tarmo Bakler ja AS Oma Ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin. 

Esimeses ehitusjärgus ehitatakse valmis aktiivravikorpuse tuumikosa – erakorralise meditsiini osakond ja erakorraliste patsientide raviks vajalikud diagnostikateenistused, sünnitusblokk, intensiivraviosakond, operatsiooniplokk, kirurgiliste osakondade palatid ning päevakirurgia üksus. Ehitatava korpuse brutopind moodustab 12 000 m2. 

Uus ravikorpus toimib tervikuna koos praeguse Puru korpuse statsionaarse ravi hoonega. Tööd jätkavad ka kõik senised ambulatoorset arstiabi pakkuvad polikliinikud. 

Aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorra kogumaksumuseks kujuneb ligikaudu 21 miljonit eurot koos ettevalmistustööde ning meditsiinitehnoloogiaga. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Patsientide ravimiseks on uus haiglahoone valmis 2013. aasta I kvartalis.

euroopa regionaalarengu fondLisainfo:

Tarmo Bakler 

Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees
, tel. 3395003

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo