Eesti politsei 107. aastapäeva puhul tänati Ida-Viru Keskhaiglat sujuva koostöö eest. Oleme üheskoos andnud olulise panuse narkojoobe kahtlusega juhtide käsitlemise tõhustamisse ning kogukonna turvalisuse suurendamisse.
Meil on hea meel tõdeda, et koostöö politseiga on sujunud ladusalt ja tulemuslikult. Täname südamest ka meie haigla tublisid töötajaid, kes on oma professionaalsuse ja pühendumusega sellesse protsessi märkimisväärselt panustanud.
Foto PPA-lt
3.-4. detsembril toimus Ida-Viru Keskhaiglas koostöökohtumine Sotsiaalministeeriumi ja IVOLi esindajatega. Külastati Ahtmes asuvat haiglakompleksi ja tehti paikvaatlus Järve tervisemajas.
Juhatuse liige Julia Kedus andis ülevaate haiglast. Tutvustati haigla tegevust ning arutleti mitmete oluliste teemade üle. Eriline huvi oli külalistel VESTA teenuse sisu ja korralduse ehk tervisejuhtide töö vastu. Oma nõu ja teadmistega olid toeks ülemarst Pille Letjuka ja haldusjuht Koit Oras.
Kohtumise lõpus oli külalistel võimalus tutvuda meie haiglaga, mis on kaasaegne, avar ning on jätkuvalt värske ilmega.
Tervisejuhtide teemast saad ülevaate meie välisveebi loo põhjal.
Lisaks saab lugeda 5. detsembri Meditsiiniuudiste artiklist "Viljandist alguse saanud tervise- ja sotsiaaltööd ühendaval PAIK-projektil on järgijaid juba üheksas piirkonnas."
Toome siinkohal välja Ida-Virumaad puudutava osa artiklist.
Kuus kuud uuenduslikku koostööd
Ida-Virumaal kasutatakse integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pilootprojekti kohta nimetust VESTA. Praegu on selle projekti ehk TERVIKu hoidja Ida-Virumaa omavalitsuste liit, mille palgal on kaks võrgustikujuhti. Nende ülesanne on üheskoos ehitada maakonda tugev ja toimiv teenuse osutamise võrgustik, kaasates põhipartnereid: kohalikke omavalitsusi, perearste, haiglaid, sotsiaalkindlustus-ametit ja teisi olulisi pooli. Projekt on kestnud kuus kuud.
Ida-Virumaa omavalitsuste liidu sotsiaal – ja tervishoiuteenuste arendamise Kohtla-Järve piirkonna võrgustiku juht Sergei Andrejev räägib, et projektis osaleb mitu Ida-Virumaa tervishoiuasutust ja kohalikku omavalitsust. „Tervisejuhid töötavad eri tervishoiuasutustes üle maaKohtla-Järve tervishoiuasutuste juures,“ räägib Andrejev ja lisab, et kaheksa tervisejuhti töötavad maakonna esmatasandi tervisekeskustes ja kaks maakonna haiglate (Narva ja Ida-Viru keskhaigla) juures.
Projekti eesmärk on pakkuda Ida-Virumaa inimestele järjepidevat ravi ja sotsiaalset tuge. „Keskne siht on toetada inimesi krooniliste haigustega toimetulekul, parandada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd ning vältida dubleerimist,“ rõhutab Andrejev.
„Kui inimese terviseprobleemid ja igapäevased mured on järjepidevalt jälgitud, ei teki enam olukordi, kus ainus väljapääs on erakorralise abi kutsumine. See toob juba praegu kasu kõigile: järjekorrad lühenevad, erakorralise meditsiini osakonnad ei ole ülekoormatud, haiglates jääb üle resursse nendele, kes seda tõesti vajavad ning abi jõuab kohale kiiremini, sest erakorralised juhud saavad kohe tähelepanu,” loetleb Andrejev.
Lisaks toob ta välja, et VESTA teenus toob märgatavat leevendust ka perearstide igapäevatöösse. Kui tervisejuht võtab enda kanda sotsiaalsete küsimuste ja teenuste koordineerimise, saab perearst teha seda, mille jaoks ta on koolitatud – ravida ja nõustada tervishoiu küsimustes. Kuue kuuga on teenusele suunatud üle 450 inimese.
VESTA teenus muutis 77aastase idavirumaalase elu
77aastane patsient elab üksi liftita maja viienda korruse korteris. Kodu on korras, kuid pikka aega arstide poole pöördumata vajab ta nüüd pidevat jälgimist ning igapäevaseks hakkamasaamiseks rohkem tuge.
Patsient on osaliselt iseseisev – suudab süüa, riietuda ja ravimeid võtta –, kuid vajab abi pesemisel, hügieenis ja igapäevases kodumajapidamises. Liikumine on amputeeritud jala tõttu piiratud ja väljas käib ta ainult tütre abiga, mis tähendab, et igapäevased käigud on pikalt edasi lükkunud.
VESTA teenus tõi patsiendi ellu olulise muutuse: tervisejuht hindab nüüd vajadusi, koordineerib abi ja jälgib turvalisust.
Patsient on muutunud enesekindlamaks ning saab õigeaegset ja järjepidevat tuge. Ta on külastanud kardioloogi ja hambaarsti, mis oli varem keeruline ja sundis patsienti varem hambaid ise eemaldama.
Järgmine samm on hambaproteeside paigaldus ning ees ootab ka silmaarsti vastuvõtt.
Alates 6. novembrist alustab meie haiglas iseseisvaid vastuvõtte urogünekoloogiline eriõde.
Urogünekoloogiline õde on spetsialist, kes tegeleb naiste uroloogiliste ja günekoloogiliste probleemide ennetamise, nõustamise ning teatud juhtudel ka raviga. Ta töötab tihedas koostöös günekoloogi ja teiste erialade spetsialistidega, et pakkuda patsientidele terviklikku ja toetavat abi.
Millal pöörduda urogünekoloogilise õe vastuvõtule?
• Korduv või püsiv uriinipidamatus
• Sage või valulik urineerimine (ilma infektsioonita)
• Vaagnapiirkonna nõrkustunne või prolaps
• Sünnitusjärgne vaagnapõhjalihaste nõrkus
• Ennetava nõustamise eesmärgil (nt enne/peale operatsiooni, menopausi ajal)
Kuidas õde saab aidata ja mida vastuvõtul tehakse?
Vastuvõtul toimub anamneesi ja kaebuste kogumine, operatsioonieelne ja -järgne nõustamine, uroloogiliste ja günekoloogiliste probleemide hindamine, nõustamine vaagnapõhjalihaste treenimise osas, elustiilinõustamine, abivahendite tutvustamine ning järelkontroll ja ravi efektiivsuse hindamine.
Naisi ootab magistrikraadiga eriõde Anastassia Kuželko (fotol).
Vastuvõtud toimuvad Ahtme tervisemajas neljapäeviti, kabinetis L3058, kell 8.00–16.00. Vastuvõtule saab pöörduda eriarsti või perearsti saatekirjaga. Aega saab broneerida registratuuri telefonil 33 111 33 E -R 7.50 – 18.00.
Tervis algab teadlikkusest ja hoolest – tule julgelt nõu küsima!
14. novembril tähistas Ida-Viru Keskhaigla oma 22. sünnipäeva konverentsiga „Inimese elukaar – lõpuni meie hoida“, mille fookuses oli inimese elukaar alates lapseeast kuni elutee lõpuni. Haigla ise sündis 22 aasta eest, kui Kohtla-Järve, Puru ja Jõhvi haiglad ühendati üheks ühiseks haiglaks.
Konverents algas sünnipäevale sobivalt muusika ja tantsuga, päeva moderaatori Märt Treieri kauni klaverimängu saatel koguneti Jõhvi kontserdimaja saali ning konverents avati haigla naisrahvatantsurühma tantsuga Iseoma.
Videotervituse läkitanud sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et Ida-Viru Keskhaigla on Virumaa tervishoiu tuumik – piirkonna suurim raviasutus ja tugev partner kogukonnale. Minister tõi välja, et konverentsi teema on tundlik, kuid ühtlasi näitab see kogu ühiskonna küpsust ning professionaalne arutelu on igati vajalik. „Aitäh teile selle südame, vastutuse ja sooja inimliku puudutuse eest, mida te inimestele iga päev annate,“ lisas ta.
Haigla juhatuse esimees Tarmo Tohver andis tervituskõnes ülevaate haigla arengust ning plaanitavatest projektidest ja rõhutades, et lähiaja plaanid toetavad eesmärki kujundada haiglast parim töö- ja arengukeskkond.
Juhatuse liige patsiendikogemuse ja õenduse vallas Julia Kedus rõhutas, et haigla tugevus seisneb oma inimestes – töötajates, kes teevad oma tööd pühendunult ja suure südamega.
„Haigla meeskond on sel aastal märgatavalt kasvanud – lisandunud on palju uusi töötajaid ning praktikantide arv on tõusuteel. Eriti tähenduslik on, et oleme praktikabaasiks juba kuueteistkümnele residendile. See näitab selgelt, et oleme usaldusväärne ja toetav tööandja ning noored spetsialistid soovivad meie juures oma karjääri alustada ja areneda,“ lisas ta.
Ülemarst Pille Letjuka andis ülevaate ees ootavast konverentsipäevast ja ulatas teatepulga avaettekandjale.
Fotod Maila Meldre
Avaettekande tegi Tallinna Lastehaigla reumatoloogia ja gastroenteroloogia teenistuse juhataja dr Sirje Tarraste, kes tutvustas kuulajatele pediaatria ettearvamatuid diagnoose ning tõi näiteid, kuidas neid on kliinilises praktikas käsitletud.
Ida-Viru Keskhaigla pulmonoloogia osakonna vanemarst Natalya Isayevska tutvustas unehäiretega patsientide käsitlust, milline on unehäirete mõju tervisele ja kuidas unemeditsiin selles osas appi saab tulla. Dr Isayevska andis teada, et sel aastal on Ida-Viru Keskhaigla juurde moodustatud Unemeditsiini keskus, mis pakub patsientidele unehäirete diagnostikat ja ravi, kaasatud on mitmed erialaspetsialistid.
Haigla anestesioloog ja valuraviarst dr Sergey Goshka teemaks oli kroonilise valu miniinvasiivse ravi võimalused Ida-Viru Keskhaiglas. Auditooriumi silmaring laienes mitmete valuravi meetodite võrra.
Peale lõunat ja pidulikku sünnipäevatorti koguneti saali ja päev jätkus taastusravi teemadel. Taastusravi- ja õendusabikliiniku juhataja Eveli Tamm tutvustas tehnoloogiate võimlausi taastusravi teraapiates. Tehnoloogiate kasutamine taastusravis on kiiresti arenev valdkond, aidates parandada inimeste tervist, iseseisvust ja elukvaliteeti. „Tehnoloogilised arengud robotitest virtuaalreaalsuseni on muutnud taastusravi tõhusamaks ja kättesaadavamaks vananeva rahvastiku ja kasvava taastusravi vajaduse tõttu,“ rääkis Eveli.
Peremeditsiini arst-resident David Juv Kogan selgitas oma ettekandes ravipiirangute otsuste tagamaid ja keerukust, rõhutades, et arstid puutuvad nende tegemisel paratamatult kokku meditsiinieetika küsimustega ning et patsiendi tahtel või tahteavaldusel on nendes otsustes keskne roll.
Elulõpu tahteavalduse teema õigusliku poole tõi osalejateni Õiguskantsleri Kantselei vanemnõunik Aigi Kivioja. Ettekandes toodi välja, et elulõpu tahteavalduse regulatsiooni kujundamisel tuleb läbi mõelda selle selge definitsioon ja siduvus, õigustatud isikute ring, vorminõuded, sisu ja nõustamise kord, kehtivusaeg ning muutmise või tühistamise võimalused. Samuti on oluline usaldusisiku määramise põhimõtted, tahteavalduse kättesaadavus registrites ning juhud, mil arstil on õigus tahteavaldusest kõrvale kalduda.
Patsiendi elulõpu tahteavalduse (PET) töörühm käis koos alates 2020. aastast, töörühma kuulusid eetikakomiteede ja -nõukogude esindajad, arstide erialaseltside esindajad ja mitmed teised seotud organisatsioonid. Töögrupp ja innotiim visandas juhendmaterjalid PETi koostada soovivatele inimesele ja arstidele. Sotsiaalministeerium esitas 2024. aasta novembris seaduseelnõu, mida menetleti Riigikogus. Tegemist on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse ning mitmete nendega seotud seaduste muutmise paketiga, samuti töövõimetoetuse seaduse muudatustega. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027. Tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse on lisatud uus 52. peatükk: „Patsiendi elulõpu tahteavaldus“, mis sätestab elulõpu olukordadega seotud otsuste tegemise põhimõtted.
Päeva lõpetas elulõpu tahteavalduse teemaline paneeldiskussioon, kus osalesid Kristiina Ets (Alutaguse Hooldekeskus), Ivetta Sakkart (Karell Kiirabi), Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei), Anu Piirimaa (IVKH Patsientide nõukoja eelmise koosseisu esimees), Anna Mihhailova (Järve tervisemaja perearst) ja peremeditsiini arst-resident David Juv Kogan (IVKH). Diskussioonis osalejad said välja tuua oma vaatenurga ja kokkupuute teemaga, millega neil tulevikus tuleb silmitsi seista. Tõdeti, et elulõpu tahteavaldus on patsiendi enda poolt koostatud dokument juhuks, kui ta ei ole tulevikus otsustusvõimeline, kus inimene saab kirjeldada olukordi, milles ta kas keelab teatud tervishoiuteenuste osutamise või annab nõusoleku. Toodi välja, et avaldust ei rakendata juhul, kui patsiendi tahe ei ole üheselt mõistetav või kui kirjeldatud olukord ei vasta tegelikule kliinilisele seisundile.
Teema üle arutledes tekkis mitmeid mõttekohti ja ühiselt tõdeti, et kuni seaduse jõustumiseni on veel aega ja teema selgitamine nõuab kindlaid juhendeid, infomaterjale ja koolitusi. Lisaks eeldab PETi rakendamine muudatusi Tervise Infosüsteemis, et patsiendi tahe oleks tervishoiutöötajatele vajalikul hetkel kättesaadav. Tegemist on inimese kõige isiklikuma otsusega oma väärikuse ja elu lõpu üle. Tervishoiu ülesanne on tagada, et seda tahet kuuldakse, austatakse ja järgitakse. Ida-Viru Keskhaigla konverents oli tervishoiutöötajatele oluline tugi, aidates mõista, kuidas keerulistes olukordades professionaalselt ja inimlikult hakkama saada.
Ülemarst Pille Letjuka tõdes, et elukaar ei ole ühtlane teekond, see on individuaalne, omade tõusude ja mõõnade, rõõmude ja muredega, sealhulgas terviseprobleemidega. "Meie missioon on toetades ja hoides aidata neid probleeme vältida, tekkimisel nendega toime tulla. Kogu elukaare vältel, ikka hoides ja toetades," rõhutas ta.
Täname kõiki ettekandjaid, aruteludes osalejaid ja kogu konverentsipublikut!
Вирусные заболевания можно предотвратить, если вовремя сделать прививку — на сегодняшний день вакцинация остаётся лучшей защитой от болезней. Вакцинация для людей, входящих в группу риска, бесплатна у семейного врача и в аптеках.
По данным Кассы здоровья, в прошлом сезоне количество официально зарегистрированных случаев гриппа было примерно на 30 % больше, чем годом ранее, а реальное число заболевших могло достигать 47 000 человек. Госпитализация потребовалась почти 1600 пациентам, из которых более 200 нуждались в интенсивной терапии. Более половины госпитализированных были старше 60 лет. В больницу попали 340 детей младше семи лет, из них более 200 — младше двух лет. К сожалению, от гриппа умерли 107 человек, из которых 90 % были старше 60 лет, и столько же — невакцинированные. Самому младшему умершему ребёнку было всего 7 лет.
По словам старшего врача службы инфекционного контроля Ида-Вируской центральной больницы Натальи Никитиной, крайне важно, чтобы люди из группы риска относились к вакцинации максимально серьёзно. «Согласно данным прошлого сезона, против гриппа вакцинировались лишь около 25 % людей старше 60 лет. Самый высокий показатель был на Хийумаа — 41,7 %, а самый низкий, к сожалению, у нас, в Ида-Вирумаа — всего 17,6 %. Важную роль здесь играют семьи, которые могут помочь своим пожилым родственникам, детям и подросткам с сопутствующими заболеваниями добраться до места вакцинации. Просьба делиться информацией и при необходимости сопровождать их. Грипп может протекать тяжело у всех, но особенно у пожилых и у детей», — подчеркнула доктор Никитина.
В прошлом году в Эстонии в основном распространялись вирусы гриппа А, но встречались и случаи гриппа B. Основным источником заражения является больной человек, который становится заразным за день до появления симптомов и остаётся таковым до семи дней после.
С 15 октября можно привиться трёхвалентной вакциной против гриппа — Influvac или Vaxigrip, которые защищают от двух штаммов гриппа А и одного — гриппа B. Эти вакцины подходят как взрослым, так и детям с шести месяцев.
Кроме того, для детей и подростков в возрасте от 2 до 18 лет доступна удобная форма — Fluenz в виде назального спрея, который также обеспечивает защиту от двух штаммов гриппа А и одного B.
Государство обеспечивает бесплатную вакцинацию против гриппа для следующих групп:
- лиц старше 60 лет;
- беременных женщин;
- всех детей от 6 месяцев до 7 лет;
- жителей домов престарелых и других учреждений соцзаботы;
- детей 7–18 лет из группы риска (с сердечно-сосудистыми заболеваниями, онкологическими болезнями, иммунодефицитом, диабетом или хроническими лёгочными заболеваниями).
Чтобы выработать иммунитет, вакцинироваться нужно до начала сезона гриппа. Защитное действие формируется в течение двух недель и длится до года.
О COVID-19 сейчас говорят меньше, но, к сожалению, вирус никуда не исчез, поэтому вакцинация по-прежнему рекомендуется. Этой осенью сделать прививку от COVID-19 смогут представители групп риска: беременные, лица старше 60 лет, дети и взрослые с хроническими заболеваниями, жители учреждений ухода, а также работники здравоохранения и соцсферы. При необходимости вакцинацию могут рекомендовать и врачи. Прививки от гриппа и COVID-19 можно делать в один день.
Беременные женщины более уязвимы к гриппу и чаще переносят его в тяжёлой форме. «Не стоит бояться вакцинации — напротив, она помогает защитить и мать, и плод, и новорождённого в первые месяцы жизни, поскольку антитела передаются ребёнку через плаценту», — объясняет д-р Никитина. Вакцина против гриппа используется у беременных уже более 60 лет, поэтому опасаться нечего.
Сделать прививку можно у своего семейного врача, в аптеке или в кабинете медицины путешествий Ида-Вируской центральной больницы (Ахтмеская часть города, Ilmajaama 14) по четвергам с 14:00 до 17:00. Дополнительная информация по телефону 33 111 33.
Больше информации о вакцинации: vaktsineeri.ee
В ноябре мы приглашаем доноров Ида-Вируской центральной больницы принять участие в опросе удовлетворённости доноров.
Заполнение анкеты является добровольным и анонимным, а результаты будут использованы только в статистической обработке для улучшения организации работы службы крови.
В опросе можно принять участие один раз, заполнив анкету на бумаге или в электронном виде на сайте больницы, на странице службы крови: vereteenistus.ivkh.ee, нажав на баннер на главной странице.
Доноры также могут принять участие в опросе сразу после сдачи крови — им будет выдана анкета или предоставлена информация об электронном опросе (ссылка или QR-код) на эстонском и русском языках.
По вопросам обращайтесь в регистратуру службы крови в рабочее время: +372 331 1296
Ждём вашего активного участия!
Служба крови Ида-Вируской центральной больницы
Фото: Association of Donor Relations Professionals
Страница 1 из 90
Erakorralise meditsiini osakond, Ilmajaama 12, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Ahtme aktiivravikompleks, Ilmajaama 12, Ilmajaama 14, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Järve tervisemaja, Ravi 10d, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Taastusravi- ja õendusabikliinik, Ravi 10, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Kiviõli tervisekeskus, Keskpuiestee 36, Kiviõli
Sillamäe tervisekeskus, Kajaka 9, Sillamäe
IVKH vastuvõtud Narvas, Kerese keskus, Kosmonaudi 4/P. Kerese 3
Arve rekvisiidid:
Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla
Reg nr 90003433
KMKR nr EE100863846
Tervise 1, 31025, Kohtla-Järve
Arvelduskontode numbrid:
SEB EE811010220029123013
Swedbank EE722200221019871533
LHV EE327700771003371793
