Ida-Viru Keskhaigla II etapi väljaehitamine sai rohelise tule

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitas 04. aprillil “Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas” toetuse andmise tingimused, mis võimaldab EL struktuuritoetuste kasutamist Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) aktiivravikorpuse II etapi väljaehitamisel.

MjaGprim
„Tänase rahastamisotsuseni oleme jõudnud ühelt poolt tänu aastatepikkusele heale koostööle Eestis tervishoidu juhtinud poliitikute ja ametnikega ning teiselt poolt tänu meie haigla töötajatele, kes on näidanud, et me suudame siin, Virumaal, Kohtla-Järvel, kohapeal osutada kaasaegset tervishoiuteenust“, ütles IVKH juhatuse esimees Tarmo Bakler. Ta lisas: Patsiendile parima pakkumiseks on vajalikud nii meditsiinitöötajad, seadmed kui ka kaasaegsed haiglahooned, ning selle otsuse tulemusel valmivates haiglakorpustes ravitakse virumaalasi aastakümneid.“

Ida-Viru Keskhaigla lisati perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste nimekirja Vabariigi valitsuse korraldusega käesoleva aasta alguses.

Investeeringute suunamise eesmärk on lõpule viia perioodil 2007–2013 alustatud IVKH taristu kaasajastamine, mis hõlmab IVKH aktiivravikorpuse II etapi ehk M-korpuse väljaehitamist ja G-korpuse renoveerimist. Projekti kogumaksumuseks võib kujuneda kuni 30 miljonit eurot, millest 15,5 miljonit eurot saadakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetusena ja ülejäänu kaetakse omafinantseeringu ja võimaliku riigipoolse toetusena.

Ehituse II etapi tulemusena ehitatakse olemasoleva taristu juurdeehitusena M-korpus ja sellele järgnevalt renoveeritakse olemasolevad ruumid IVKH G-korpuses,.

Projekti tulemusena lisandub uusehitusena u 9 000m2 ja renoveeritakse kuni 7 000m2 netopinda, kokku kaasajastatakse 11 raviüksuse taristu.

Uues korpuses hakkavad paiknema enamiku siseerialade palatid, angiograafia kabinet, laboratoorium, patoloogia jm. Ehitustegevus on plaanis lõpetada hiljemalt 2023. aastal.

Lisaks aktiivravikorpuse väljaehitamisele ja renoveerimistöödele toimub Ahtme esmatasandi tervisekeskuse rajamine, mis integreeritakse ühisesse hoonekompleksi. Tervisekeskuse rajamiseks on kavandatud kuni 5 miljonit eurot, millest u 1,1 miljonit eurot saadakse ERF toetusena. Projektiga lisandub üle 2000m2 netopinda.

Ida-Viru Keskhaigla moodustamine ja väljaehitamine keskhaiglana nähti ette 2003. a kinnitatud haiglavõrgu arengukavaga.

Torujõe noortekodu sai esimesed elanikud

Sõltuvusprobleemidega noorukite ravikeskus alustas Ida-Viru Keskhaigla koosseisus ambulatoorsete teenuste pakkumist mullu sügisel. Sel nädalal kolisid esimesed elanikud „Torujõe noortekodusse“, kus on loodud toetav keskkond miljööteraapia osutamiseks.

„Miljööteraapia kaudu luuakse sõltuvusprobleemide ja käitumishäiretega noorukitele elukeskkond, kus nad saavad võimaluse elada ilma sõltuvusaineteta ja halbade harjumusteta“ ütles ravikeskuse koordinaator Viktoria Žitkova. Ta lisas „Oleme Eestis ainuke ravikeskus, kes pakub vabatahtlikku sõltuvusravi teenust üle-eestiliselt. Teenuste arendamine toimub koostöös Tervise Arengu Instituudiga, kes on ka teenuse osutamise rahastajaks.“

Teenuse sihtgrupiks on noored, kelle puhul on kas koolis või kohalikus omavalitsuses fikseeritud sõltuvusainete tarvitamine (narkootikumid, alkohol, tubakas jm), mis on tekitanud käitumuslikke ja tervislikke probleeme. Keskuses motiveeritakse ja toetatakse noorukit sõltuvusainetest loobumiseks, vaimse ja füüsilise tervise taastamiseks, käitumisprobleemide vähendamiseks, eale vastavate sotsiaalsete oskuste omandamiseks ja arendamiseks, täisväärtuslikku elu- ja õpikeskkonda integreerumiseks.

Tegemist on nii tervishoiu- ja sotsiaal-, kui ka haridusvaldkonda puutuvate teenuste kompleksiga, mille väljaarendamine on olnud aeganõudev protsess.

Ravikeskuse meeskonda kuuluvad psühhiaater, vaimse tervise õde, meditsiiniõde, psühholoogid, koordinaator, kliiniline psühholoog, sotsiaaltöötaja, huvijuht ja noorsootöötajad. Kõik meeskonnas töötavad spetsialistid omavad pikaajalist töökogemust erivajadustega noortega ja nende peredega töötamisel.

„Ajakirjanduses ilmunud lood noortekampade tegevusest, viimati näiteks Kanuti aia juhtum, on toonud esile kasvava vajaduse teenuste järele, mis aitaksid noorukeid kuritegelikult teelt tagasi pöörduda. Torujõe noortekodu annab selleks võimaluse, aga valiku teeb ikkagi noor ise. Oleme senises töös kogenud nii põrumisi kui esmapilgul uskumatuna tunduvaid edulugusid“ ütles Žitkova.

Täiendav info:
Viktoria Žitkova, koordinator
Tel 339 5087, 5688 1770

IMG 7295 IMG 7297 IMG 7299 IMG 7300

Sünnitusosakonnas toimus simulatsiooniõppus „Sünnitusjärgne verejooks“

Kolmapäeval külastasid meie haigla sünnitusosakonda Pelgulinna sünnitusmaja (Lääne-Tallinna Keskhaigla) simulatsioonikeskuse töötajad ja kõrgtehnoloogiline sünnitaja-simulaatornukk Victoria. See oli esimene kord, kus Victoria osales õppusel väljaspool Pelgulinna simulatsioonikeskust.
Õppusel „Sünnitusjärgne verejooks“ osales 12+ naistearsti, ämmaemandat ja anestesioloogi. Vastavalt kujunenud situatsioonile laienes õppus ka verekabinetile ning lastearstidele, samuti kaasati võimaluste piires osakonnas tööl olnud kolleege.
Pelgulinna sünnitusmajas tegutsev simulatsioonikeskus korraldab regulaarselt sünnitaja ja vastsündinu kriitiliste seisundite simulatsiooniõppusi. Kolm aastat tagasi õpiti meie haiglas simulatsiooni käigus ära tundma vastsündinu kriitilist seisundit ja vastavalt tegutsema. Järgmisi õppusi on oodata juba sel kevadel.

D97 DSC7816 D97 DSC7843 D97 DSC7966

Ida-Viru Keskhaigla silmaarstid laiendasid Narvas teenuste spektrit

Ida-Viru Keskhaigla uuendas Narvas silmaarstide diagnostikaseadmeid ja pikendas vastuvõtuaegu.

„Meil töötavad Narvas kaks silmaarsti ning üks med-õde, kes osutab oftalmoloogiaõe iseseisvaid vastuvõtte glaukoomipatsientidele, “ ütles silmahaiguste vanemarst Natalia Feldman. „Eelmisel nädalal paigaldasime Narva uue perimeetri silma vaatevälja uurimiseks, kaks nädalat tagasi paigaldasime nn GDX seadme, mis mõõdab nägemisnärvi seisundit ja võimaldab varakult glaukoomi avastada.“

Tänu nendele seadmetele ei pea paljud patsiendid enam Kohtla-Järvele sõitma, vaid neid uuringuid saab teha Narvas kohapeal. Teenuste spekter on laienenud ja samuti on pikenenud vastuvõtuajad, mistõttu päeva jooksul saab rohkem patsiente vastu võtta. Nii on Narva kandi patsientide jaoks paranenud eelkõige silmaarsti kättesaadavus ja abivõimalused.
Kui varem oli Narvas vana perimeeter-seade, siis uue kompuuterperimeetri võimalused ja täpsus on märksa suuremad. Silma vaatevälja uuringuid (perimeetrit) kasutatakse ka neuroloogiliste haiguste diagnoosimiseks, see seade on abiks ka neuroloogidele aju- ja verevarustusekahjustuse, kasvaja jmt uurimiseks.

Silmaarstile saab registreerida meie ühtse registreerimisnumbri 331 1133 kaudu, aga silmaarstide vastuvõtu toimumise ajal suunab ka Narva polikliiniku registratuur patsiendid vältimatu abi saamiseks otse meie silmaarsti vastuvõtule.

Haigla kavandab Ahtmesse kahte uusehitust

12. veebruaril toimunud Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) nõukogu koosolekul tehti kokkuvõtted 2018. aastast ning kinnitati 2019. aasta tegevuskava ning eelarve.

„2018. aasta oli meie haigla jaoks edukas,“ ütles IVKH juhatuse esimees Tarmo Bakler. Ta lisas: „Põhiline, me tulime toime nii plaanilise kui erakorralise tervishoiuteenuste osutamisega suurenenud mahus ja samal ajal jätkus haigla plaanipärane arendamine.“

Haigla nõukogu võttis teadmiseks haigla 2018. aasta tegevuskava täitmise ning majandustegevuse auditeerimata aruande ning kinnitas 2019. aasta tegevuskava ning eelarve.

Olulisemad sündmused 2018:

-          koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi spetsialistidega alustasime keemiaravi osutamist,

-          koostöös Tervise Arengu Instituudiga sõltuvusprobleemidega noorukitele alustsime ambulatoorsete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamist,

-          valmis uus tuberkuloosiravi korpus Ahtmes,

-          algas Järve polikliiniku rekonstrueerimine, sealhulgas tervisekeskuse rajamine,

-          oluliselt kasvasid erakorralise meditsiini osakonna töö maht, plaanilises ravitöö tegid silmaarstid varasemaga võrreldes märkimisväärselt rohkem katarakti ja ortopeedid endoproteesimise operatsioone.

2019. aasta plaaniliste ravijuhtude arv jääb samale tasemele eelmise aastaga.

Haigla olulisemad tegevused sel aastaol on seotud Ahtme üksuses uute hoonete ehitamisega:

- uues M-korpuses hakkavad paiknema infektsioonhaiguste, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaiguste palatiosakonnad, siseerialade päevaravi ning laboratoorium ja patoloogiateenistus,

- G-korpuse juurdeehitusse planeeritakse Ahtme esmatasandi tervisekeskuse töö.

Haigla 2019. aasta eelarve maht on ligikaudu 46 miljonit eurot, investeeringuteks on planeeritud ligikaudu 11 miljonit eurot. Suurimad investeeringud 2019. aastal on Järve polikliiniku rekonstrueerimise jätkamine ning Ahtme üksuse hoonete ehitustegevus.

„Arvestades valitsuse poolt riigieelarvestrateegiasse planeeritud toetust IVKH aktiivravikompleksi väljaehitamiseks, on haigla finantsvõimekus piisav, et tasuda uute haiglahoonete ehitamisega kaasnev omaosalus,“ ütles Tarmo Bakler. „Uusehitused on vajalikud, et pakkuda patsientidele raviteenuseid 21. sajandile kohastes tingimustes – planeerime ehitushanked välja kuulutada lähikuudel“ lisas Bakler.

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo