Prindi

Algas mürgistusennetusnädal, mille keskmes on tänavu taimemürgistuste ennetamine ja esmaabi

murgistus est

Kevade saabudes tundub ahvatlev ära süüa kõik roheline, mis maast võrsub. Sageli tekitab küsimusi esimesena just karulaugu korjamine. Kas korjasin ikka karulauku või midagi muud? Kuidas teha vahet?
Järgmisena satuvad katsetustesse rabarberilehed. Ettevaatust! Aiast korjatud rabarberi leht ei sobi toidulauale ja viib inimese kiiresti haiglasse. Meedias liigub segadusse ajavaid artikleid sellest, kuidas keegi on rabarberi lehti tarvitanud ja seejärel täiesti elu ja tervise juures. Taolistes näidetes tarvitatakse siiski keedetud lehti. Värske rabarberi leht on kindlasti tervisele ohtlik.

Kevadel õide puhkevad taimed on atraktiivsed eriti maailma avastavatele väikelastele, kes huvi pärast mõne õie ka suhu pistavad. Enamasti ei kujuta tavaliste kevadlillede paari õie, marja või lehe maitsmine tervisele reaalset ohtu. Kevadlillede taimeosad võivad tekitada suu limaskesta ärritust, näiteks sinilill tekitab suus põletava tunde. Eriti tugev ärritaja on ülane, mille taimemahl ärritab nahka juba lilli korjates. Piibeleht tekitab ebamugavat oksendamist, sügislill on eluohtlikult mürgine taim.

Esmaabi taimedest tingitud ägedate mürgistuste korral:

- puhasta suu taimeosadest;
- loputa suu veega;
- kindlasti pole vaja ajada kannatanut oksendama;
- taime või marja alla neelanule anna väikeste lonksude kaupa juua vett;
- tee kindlaks taime/ marja/ seene täpne nimetus ja hinda selle võimalikku allaneelatud kogust;
- helista mürgistusinfoliinile 16662, et saada teada, kas tegemist on mürgise taime/ seene/ marjaga ning kas manustatud kogus on tervisele ohtlik või mitte;
- järgi mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid;
- igas kodus võiks varuks olla aktiivsüsi, mida infoliini juhiste järgi vajaduse korral sisse võtta.

Lisainfot saab siit.